• OMX Baltic0,04%314,03
  • OMX Riga0,46%914,41
  • OMX Tallinn−0,14%2 146,03
  • OMX Vilnius0,19%1 508,51
  • S&P 5000,1%7 420,34
  • DOW 300,78%52 615,58
  • Nasdaq −0,49%24 810,2
  • FTSE 1000,79%10 866,84
  • Nikkei 225−3,95%62 364,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,45
  • OMX Baltic0,04%314,03
  • OMX Riga0,46%914,41
  • OMX Tallinn−0,14%2 146,03
  • OMX Vilnius0,19%1 508,51
  • S&P 5000,1%7 420,34
  • DOW 300,78%52 615,58
  • Nasdaq −0,49%24 810,2
  • FTSE 1000,79%10 866,84
  • Nikkei 225−3,95%62 364,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,45
Elektrituru täielikul vabanemisel 2013. aastal tõuseb elektri hind. Pole ette näha, et lähiaastatel elektrienergia tarbimine oluliselt väheneks, pole näha ka suuri konkurente, kes võiks Eesti Energiaga (EE) konkureerida. Seega on kapitaliomanikel tekkinud märkimisväärne huvi omastada EE osalust, et osa saada lähiaastate kindlast elektrimüügi tulust.
Elektri hinna tõus väiketarbijatele võib olla 30% kandis ehk EE-le umbes 75 miljonit eurot lisatulu. Kuna see lisatulu läheb riigiettevõttele ja sealt dividendidena riigieelarvesse, võiksime seda nimetada elektrimaksuks, mistõttu saaks riik hoida nn tavalist maksukoormust madalamana. Ehk, riik võiks lisandunud "elektrimaksu" arvel kaotada ära näiteks elektriaktsiisi, hasartmängumaksu ja tollimaksu (nendega kogutakse kokku 77,2 mln eurot) või alandada oluliselt füüsilise isiku tulumaksu.
Kui aga EE oleks 1/3 ulatuses börsil? Pärast elekrituru täielikku avanemist läheks siis ka 1/3 "elektrimaksust" investoreile, kes aga võivad selle koguni Eesti majandusest välja viia. Seega oleks riik sunnitud riigieelarve tasakaalus hoidmiseks kehtestama samaväärses ulatuses täiendava maksu. Ehk kaudselt öeldes tähendaks see, et elektritarbija jaoks kallineks elekter hoopis 40%.
See on spekuleeriv kalkulatsioon. Kuid päriselus tuleb valitsusel teha otsused, kuidas korvata saamata jääv tulu. Et hüvitada kolmandiku EE aktsiate börsileviimise kadu riigi tuludes, tuleks riigil leida täiendavaid maksulaekumisi aastas ca 25 mln euro ulatuses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 11:00
Päikesepaneelidega väiketootja peab õppima uues turuolukorras targemalt tegutsema
Seekordses “Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües võita, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
13.1%
10.3%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele