Mart Raudsaar:kus on piir laimu ja kriitika vahel?

"Justiitsministeerium ütleb, et see puudutab ainult neid, kes laimavad. Aga see on natukene libedale teele minek," ütles ta ning selgitas, et kui on tegemist avaliku protestiga, on seal ju loomulikult kriitilised märkused ja kriitilised plakatid mängus. "Kuhu me tõmbame piiri n-ö laimu ja kriitika vahel. See piir võib mõnikord olla suhteliselt hägune," sõnas Raudsaar.

Seaduseelnõu selgituses märgitakse, et au ja väärikuse kahjustamise eest võib kahjuhüvitise ennetavat funktsiooni rakendada iga isiku poolt toime pandud kahju tekitamisel, mitte ainult meediaettevõtete puhul. Selgituse kohaselt võiks siis trahvida ka linnatänaval laimavaid hüüdeid hüüdvaid kodanikke või piketi käigus plakatitega vehkivaid pikettijaid või e-kirjas valesid faktiväiteid esitavaid inimesi.

Raudsaar usub, et seadus, millel homme on riigikogus teine lugemine ning järgmisel nädala kolmas, läheb parlamendis läbi. "Kui see seadus vastu võetakse, riivab see ühte väga olulist põhiseaduslikku õigust – see on sõnavabadus. Ja me ei räägi siin sõnavabadusest ajakirjanduslikus mõttes, vaid me räägime siin sõnavabadusest üleüldiselt, põhiseaduslikus kontekstis," rõhutas ta.

Kuigi Eesti Ajalehtede Liit pakkus välja ennetavale hüvitisele piirmäärad, õiguskomisjon ettepanekut heaks ei kiitnud. "Kui ma õiguskomisjonis seda ettepanekut kaitsesin, võrdlesin seda parkimistrahvidega, kus on ka ette nähtud maksimummäär. Ei ole ju nii, et õiguses on karistus määratlemata," põhjendas Raudsaar.

Tema sõnul nimetas õiguskomisjon piirmäärasid Eesti õigussüsteemile mitteomaseks. "Hea küll! Ma olen nõus sellega, aga kogu see temaatika on Ameerikast võetud. Minu kommentaar oli, et sellisel juhul läheme lõpuni. Kui te selle Ameerikast laenasite, paneme siis maksimummäärad ka kirja," selgitas Raudsaar.

Kas ennetavate trahvidega on võimalik mõnda ajakirjandusväljaannet pankrotti ajada? "Ma näen küll seda võimalust," vastas Raudsaar.