Tundub, et viimase aja e-süsteemide elluviimisega kiirustatakse ning nende kasutajasõbralikkus ja ülemineku tähtajad jätavad soovida, märkis Estonian Celli finantsjuht Riia Sillave.
"Sissetöötanud e-lahendused nagu äriregister maa-amet jne on suurepäraselt käsitsetavad," rääkis Sillave oma kogemustest e-teenustega.
Finantsjuht ütles, et negatiivsed kogemused e-teenuste kasutamisel on ta pigem saanud keskkonnalubade infosüsteemist, raamatupidamise e-aruandest ja digiretseptist.
Eile kirjutas Äripäeva logistikauudiste portaal, et kuna 1. jaanuarist tuleb maksu- ja tolliametile tollidokumendid edastada ainult elektroonselt, võib see põhjustada infosüsteemide kaose ning seisata kaubavahetuse kolmandate riikidega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
AS Estonian Cell otsib juhatuse liiget - finantsdirektorit. Ettevõtte juht Riia Sillave (endine Ratnik) pühendub uuest aastast perekonnale.
E-toll kindlasti lihtsustab asjaajamist, kuid ei lahenda probleeme lõpuni, sest tolli küsimus on alati kahepoolne, ütles ASi Salvest omanik Veljo Ipits.
E-teenustes kumab tihti läbi riigi soov asju kellegi teise kaela lükata, nagu näiteks sellest aastast kehtiv kohustus edastada aruanded elektrooniliselt, märkis Reisieksperdi omanik ja tegevdirektor Sven Lõokene.
Värske Äripäeva kaanelugu räägib lähitulevikust ja e-Eestist – 1. jaanuaril läheb Eesti toll üle elektroonilisele asjaajamisele. Kui toll ettevõtjaile ajapikendust ei anna, saab sellest Äripäeva arvates Eesti e-renomee järjekordne häbiplekk.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.