Majandusteadlane Andres Arrak ütles täna rakenduskõrghariduse konverentsil esinedes, et praegune töötus on selle noore mehe nägu, kes jättis buumiaastatel kooli pooleli ja läks Norrasse palkmaju ehitama.
"Pikaajaline töötus on kõige väiksem rakenduskõrgharidusega inimeste seas," rõhutas Arrak kutsehariduse vajalikkust.
Arrak kirjeldas, kuidas keskmisel tänapäeva gümnasistil pole aimugi, kust raha tuleb. "Selles osas on nad sama targad, kui minu 8aastane poeg, kes teab, et raha tuleb iga poe kõrvalt seina seest," nentis Arrak. Seetõttu lähevad gümnasistid edasi ülikooli ja kuna nad matemaatikat pelgavad, on nende lemmikaineteks hispaania keel ja avalik haldus. 21aastaselt sisenevad nad tööturule, enda arvates miljoneid väärt, aga ei oska endiselt midagi.
Samas nentis Arrak, et ettevõtjaks hakkamisega on nagu lauluhääle olemasoluga. "Kui ikka elevant on kõrva peale astunud, pole mõtet katsetada," rääkis Arrak. "Aga kui midagi on vanajumal siiski andnud, siis tasub proovida."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtjaks hakkamine on paljuski kinni ka üldistes väärtushinnangutes. Kui näiteks USAs tahab ise enda boss olla 61protsenti inimestest, siis Euroopas vaid 35. Ja kui USAs on ettevõtjaks soovijate peamine mure rahapuudus, ehk et ideid on rohkem kui raha, siis Euroopas kardetakse enim läbikukkumist.
Otseülekannet konverentsist saad vaadata
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majandusminister Juhan Partsi hinnangul muutub lähiaastatel töötuse asemel taas probleemiks tööjõupuudus ning tuleb rohkem tudengeid suunata rakenduskõrgkoolidesse.
IRLi naiskogu esimees Kaia Iva ütles täna organisatsiooni üldkogul kõneldes, et tööpuudus on jätkuvalt Eesti kõige suurem probleem, mida lahendamata ei saa Eesti kriisist väljuda.
Suhtumist ettevõtlikkusse tuleb oluliselt muuta, et tudengid tahaksid olla ettevõtjad, mitte kõrgelt tasustatud palgatöötajad, nentisid praegune ja endised majandusministrid rakenduskõrghariduse konverentsil.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.