Eurotsooni rahandusministrid leppisid eile hilisõhtul kokku, kuidas jõuda kiire otsuseni, kui tekib vajadus Kreekat toetada, kuid rõhutasid, et esialgu abi Ateenale ei anta.
Eile õhtul selgitasid rahandusministrid omavahel tehnilisi üksikasju, kuidas jõuda Kreeka abi osas otsusele, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Meie tänane sõnum rahaturgudele ei ole see, et me Kreekat toetame. Aga me oleme toetamiseks valmis, kui see on vajalik. Samas arvame, et see ei ole vajalik," rääkis eurotsooni juht Jean-Claude Juncker.
Ta lisas aga, et Kreeka abi üle peaks otsustama Euroopa Ülemkogu ning vajadus selleks tekib alles siis, kui Kreeka eelarvekärped ei suuda veenda finantsturge.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mülkasse vajunud majandusega Kreeka päästeplaan on lähipäevil valmimas, kirjutab BBC.
Euroopas süveneb patiseis võlgades Kreeka võimaliku abistamise osas – eile väljendas Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet vastuseisu Kreekale soodsa intressiga laenude andmiseks, mida viimane on taotlenud.
Prantsusmaa ja Saksamaa valitsus töötavad abiplaani kallal, et anda Kreekale 30 miljardit eurot abi, kirjutas Austria ajaleht Kourier.
Euroopa Komisjon teatas, et eurotsooni valitsused peaksid kiiremas korras kiitma heaks laenupaketi, mis aitaks Kreekat.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.