Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble peab euroalal vajalikuks karme sanktsioone kuni rahaliidust väljaheitmiseni välja, kui mõni riik krooniliselt ühiselu reegleid rikub.
„Kui mõni euroala riik ei suuda eelarvet tasakaalu viia või oma konkurentsivõimet taastada, peab tal olema viimase abinõuna võimalus ka rahaliidust lahkuda,“ kirjutab Schäuble täna ajalehes Financial Times avaldatud arvamusartiklis.
Samas toetab minister Euroopa valuutafondi (EMF) loomise mõtet, tingimusel, et abisaamine seotakse karmide tingimustega, refereeris artiklit agentuur Bloomberg.
Schäuble ei nimeta Euroopa Valuutafondi otseselt kui abinõu Kreeka aitamiseks, kuid toetab mõtet viimase instantsi laenuandja loomisest, et vähendada euroalal liikmesriigi pankroti riski. Seda, et mõni euroala riik IMFilt abi võiks paluda, Schäuble ei toeta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Abiga peavad kaasas käima ranged tingimused ja kõrge hind, et seda kasutataks vaid äärmisel juhul, kui ohus on kogu euroala stabiilsus,“ kirjutab Schäuble.
Schäuble käib välja, et pidevalt euronorme rikkuvad riigid tuleks karistuseks ilma jätta ELi struktuurifondide rahast ning hääletusõigusest euroala poliitika kujundamisel.
Nii nagu Theo Waigel 90nendatel aastatel stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi välja töötades, nõuab ka Saksamaa tänane rahandusminister patustajate trahvimist. Toona pehmenesid tingimused Prantsusmaa survel ning aastal 2005 ühines Prantsusmaaga karistusmehhanismi leevendama juba ka Saksamaa – mõlema riigi eelarvedefitsiit oli toona mitmendat aastat euroala normist hälbes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saksamaa kantsler Angela Merkel avaldas eile toetust mõttele heita ebastabiilse rahandusega riigid euroalast välja.
Euro toibumine dollari suhtes on selleks korraks läbi, kuna Saksamaal süveneb vastuseis Kreeka väljaaitamise vastu, hindab BNP Paribas’ pank.
Rahandusminister Jürgen Ligi lõunatab teisipäeval Brüsselis Eestist nn eurokõlbulikkuse raporti kirjutava maltalase Edward Scicluna ja eurosaadiku Ivari Padariga.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.