Kreeka läbis eile välja kuulutatud võlakirjade müügiga olulise testi, kuid raha hind oli kõrge ning teistes Euroopa riikides terendavad võlakirjaoksjonid võivad edasise laenamise Kreeka valitsusele jätkuvalt keeruliseks muuta, kirjutas Wall Street Journal.
Kreeka valitsuse pakutud 6,3%ne tulususe määr tõmbas investoreid ligi ning lõunaks oli ostusoove laekunud 14,5 miljardi euro suuruses summas. Seega oleks Kreeka võinud laenata soovitust pea kolm korda rohkem.
Õnnestunud müük näitab, et Euroopa Liidu taktika – tugineda esialgu rahalise abi asemele retoorikale ja survestada Kreekat defitsiiti vähendama – töötab.
Ent suurest nõudlusest hoolimata kahtleb rida investoreid, kas Kreekal ikka õnnestub kogu vajalik raha turult mõistliku hinnaga hankida. Kokku tuleb Kreekal tänavu laenata 54 miljardit eurot. Citigroup prognoosib, et kokku küünivad Euroopa riikide võlakirjaemissioonid tänavu ligi triljonile eurole. Turu taluvus pannakse tõsiselt proovile, märkis leht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üksi järgmise kolme kuu jooksul plaanivad Euroopa riigid turult laenata 287 miljardit eurot. Lisaks vajavad Euroopa pangad tänavu laenude refinantseerimiseks ja tagasimaksmiseks ca 560 miljardit eurot, hindab Morgan Stanley.
Kreeka jaoks seisneb oht selles, et taoline võlakirjatulv võib Kreeka jaoks laenude intressimäärad talumatult kõrgeks ajada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänased streigid Kreekas ning värske arvamusküsitlus näitavad, et kreeklased ei ole valitsuse kärpekavaga sugugi nõus.
Eile välja kuulutatud täiendavate eelarvekärbete järel teatas Kreeka täna, et emiteerib 10-aastase tähtajaga võlakirju, vahendas agentuur Bloomberg.
Kreeka ametiühingute korraldatud üldstreik valitsuse eelarvekärbete vastu sulgeb täna riigis taas haiglad, lennujaamad ja koolid.
Kreeka peaministri George Papandreou sõnul leiab valitsus eelarvest pea iga päev uusi auke, mis muudab vajalikuks täiendavad kärped.
2016. aastal eraldati OSRAMist traditsiooniliste valgusallikate äri ning sündis uus kaubamärk LEDVANCE. Ettevõtte portfellis olid peamiselt tooted, mille tulevik Euroopas oli regulatsioonide tõttu sisuliselt ette määratud. Traditsioonilised valgusallikad sisaldasid keskkonnale ohtlikke aineid ja nende energiatõhusus jäi uutele nõuetele jalgu. Algas globaalne LED-teholoogiale üleminek.