Palgakärped ja hindade alanemine on Läti konkurentsivõimet parandanud, kui pikk maa on alles minna, nendib IMFi Läti missiooni juht Mark Griffiths organisatsiooni veebilehele avaldatud intervjuus.
2004. aastast on palgad Läti erasektoris kerkinud ligi 140% võrreldes 75%ga Leedus ja Eestis ning 12%ga Saksamaal. Hinnad on samal perioodil kerkinud Lätis enam kui 50%, võrreldes 32%ga Leedus ja Eestis ning 10%ga Saksamaal, nendib Griffiths.
2009. aasta kolmandas kvartalis olid palgad Lätis aastataguse ajaga võrreldes alanenud 6%. Detsembris olid tarbijahinnad eelnenud aasta sama perioodiga alanenud 1,4%. 2009. a märtsist on tarbijahinna indeksil põhinev kehtiv reaalne vahetuskurss alanenud ca 7%.
Edust hoolimata on konkurentsivõime tase umbes sealsamas, kus IMFi abiprogrammi käivitamisel, märgib Griffiths, kuna Läti mitme kaubanduspartneri valuutad on nõrgenenud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine viis konkurentsivõime tõstmiseks hinna- ja palgakärbete kõrval on teha seda strukturaalsete reformide ja tootlikkuse tõstmise kaudu. „See on toimumas, kuid pikk maa on alles minna,“ ütles Griffiths.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lätis kahanesid palgad läinud aasta neljandas kvartalis 2008. aasta sama perioodiga võrreldes 12,1%, kuid kogu aasta kokkuvõttes jäi palgalanguse suuruseks 3,9%, teatas täna Läti statistikaamet.
Rahvusvaheline Valuutafond IMF kiitis kolmapäeval heaks Lätile järgmise 200,3 miljoni euro suuruse laenuosa väljamaksmise.
Läti palgatasemed on taas konkurentsivõimelised näiteks Poolaga võrreldes, ütles reitinguagentuuri S&P analüütik Frank Gill.
Kinnihoidmine valuutakursist on toonud Lätile majanduslanguse maailmarekordi ning muudab kriisist toibumise erakordselt raskeks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.