Swedbank teatas täna, et ei maksa 2009. aasta eest oma töötajatele boonuseid, kui see ei lähe vastuollu töötaja töölepinguga.
Sellega jääb välja maksmata boonuste reserv, kuhu 2009. aasta kolmanda kvartali seisuga oli kogunenud 406 miljonit Rootsi krooni, teatas pank.
Pank maksab möödunud aasta eest lepingulistest kohustustest tulenevalt boonusteks vaid 17 miljonit Rootsi krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„See on erandlik otsus, võttes arvesse panga kahjumeid ja riigi abi ning seda ei tule tõlgendada nii, et pank on muutnud oma põhimõtteid tasustamise süsteemi osas,“ kommenteeris Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
Pank märgib, et 2009. aasta oli mitmes mõttes finantssektorile erandlik. Finantskriis sundis üle ilma ametivõime sekkuma, et kindlustada finantssüsteemi stabiilsus. Sama on teinud Rootsi valitsus ning panga aktsionärid on tugevdanud pankade bilanssi. Swedbankile oli 2009. aasta harukordselt raske aasta märkimisväärsete kahjumite ja teise aktsiaemissiooniga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna Rootsi päevalehes Dagens Nyheter avaldatud arvamusartiklis põhjendavad Nordea panga kontserni juht Christian Clausen ning nõukogu esimees Hans Dalborg, miks pank ei kavatse hiigelboonuste maksmisest loobuda.
Finantskriisis kõige kõvemini vankunud Swedbank valmistub kevadiseks boonuste sajuks – Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet rehkendab, et boonused küünivad kuni 200 miljonile Rootsi kroonile hoolimata panga suurest kahjumist ja riigi abi kasutamisest.
Rootsi SEB on Svenska Dagbladeti teatel broneerinud töötajatele boonuste maksmiseks rohkem raha, kui on eelmise aasta kasum, kirjutab Taloussanomat.
Eile oma Briti kolleegiga pankade hiigelboonuste maksustamist arutanud Rootsi rahandusminister Anders Borg ei välista, et ka Rootsi võib - nii nagu Suurbritannia - boonused maksu alla panna.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.