Ametühingute keskliidu esimees Harri Taliga ei arva, et töötukassa oleks miljoni krooni eest meeneid ostes raha laristanud.
Kuna möödunud aasta 1. mail tööturuamet likvideeriti ning selle funktsioone hakkas täitma töötukassa, siis oli vaja vahetada välja ka vana logoga kantseleikaubad – kaustad, pastapliiatsid, kellad –, seletas Taliga.
Lisaks pastakatele ja kaustadele ostis töötukassa ka 15 000 helkurit, mis jagatakse töötutele. Dv.ee küsimusele, kuidas helkurid aitavad töötuid, vastas Taliga: „Helkurid päästavad nende elu.“
Detsembris ostis töötukassa peaaegu miljoni krooni eest oma logoga „suveniire“. Arvestades, et ühe töötu koolitus maksab 9000-10 000 krooni, siis selle raha eest saaks saata kursustele 100 inimest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ajendatuna tänases Äripäevas ilmunud loost „Töötukassa ostis ligi miljoni eest meeneid“ nõuab Keskerakond sotsiaalminister Hanno Pevkurilt selgitusi sellise summa kulutamise kohta.
Töötukassa ostis mullu detsembris ligi 900 000 krooni väärtuses asutuse logoga meeneid ja kontoritarbeid. Kui ühe inimese koolituseks kuluks laias laastus 9000-10 000 krooni, saanuks selle raha eest koolitada ligi 100 inimest.
Eesti riik peab muutuma sotsiaalselt vastutustundlikumaks ning leidma võimaluse nii raskustes tööandjate toetamiseks kui ka pikaajaliste töötute toimetuleku tagamiseks, teatas Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga.
Märtsis kasvas registreeritud töötute arv oluliselt vähem kui eelnevatel kuudel, kuid võrreldes eelmise aasta märtsiga oli number siiski kaks korda suurem.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.