Olenemata pankade
ebaproportsionaalsest trahvimäärast, on usaldusel töötava ettevõtte jaoks
karmim karistus just selle sama usalduse kannatada saamine, ütles Äripäevale TLG
Hotelli juht ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.
"Pankadele muidugi kõige suurem karistus on see, kui nende usaldus saab kuidagi kannatada. See on kindlasti mõjusam kui mistahes trahv," ütles Sõerd ning lisas: "aga kui räägime nendest trahvidest, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduses- kuni 500 tuhat krooni maksimum, siis see ilmselgelt ebaproportsionaalne, kui võrdleme juriidilisele isikule kohaldatavaid trahve mõnes teises, näiteks keskkonna valdkonnas."
Endine rahandusminister rääkis, et looduskaitse seadusega saab teatud isendite ohustamise ja kahjustamise eest karistada juriidilist isikut kuni kahe miljoni kroonise trahviga, mis on neli korda suurem, kui trahv krediidiasutustele.
"Muidugi möönan, et ega trahvide määramine ei peaks olema eesmärk iseenesest aga pankade tegevus põhineb usaldusel ja olukord kus saab kannatada panga usaldus, see on pangale kõige rängem sanktsioon," võttis ta teema kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Karistusseaduse alusel saab juriidilisele isikule mõista kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistuse, kuid sarnane regulatsioon võiks kehtida ka finantssektori väärtegude puhul, lausus finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein eile Äripäevale antud online-intervjuus.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteini
sõnul peaks seadusandja kehtestama konservatiivsete pensionifondide
investeeringutele riskipõhised piirangud, mis aitaksid suurendada fondide
usaldusväärsust.
Karistusseaduse alusel saab juriidilisele
isikule mõista kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistuse, kuid sarnane
regulatsioon võiks kehtida ka finantssektori väärtegude puhul, lausus
finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein tänases Äripäevale antud
intervjuus.
Pankade ja juriidiliste isikute
trahvimäärad on ebaproportsionaalsed, kuid mina trahvimäärade tõstmist ei
poolda, ütles eile Äripäevale Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev
Roosiväli ning küsis, kas peaksime üldse sellisest teemast tänases
majandusolukorras rääkima.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.