Karistusseaduse alusel saab juriidilisele
isikule mõista kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistuse, kuid sarnane
regulatsioon võiks kehtida ka finantssektori väärtegude puhul, lausus
finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein tänases Äripäevale antud
intervjuus.
„Finantsinspektsioon on seisukohal, et finantssektoris oleks mõistlik kohaldada oluliselt kõrgemaid trahvimäärasid. Näiteks karistusseadustiku järgi võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni. Arvan, et sarnase regulatsiooni kehtestamine oleks otstarbekas mitte ainult kuritegude, vaid ka finantssektori väärtegude puhul,“ ültes Malmstein.
Tänases intervjuus küsiti Malmsteinilt, miks saab finantsinspektsioon pankadelt nõuda vaid naeruväärse 500 tuhande kroonise kahjunõude.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Olenemata pankade
ebaproportsionaalsest trahvimäärast, on usaldusel töötava ettevõtte jaoks
karmim karistus just selle sama usalduse kannatada saamine, ütles Äripäevale TLG
Hotelli juht ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.
Pankade ja juriidiliste isikute
trahvimäärad on ebaproportsionaalsed, kuid mina trahvimäärade tõstmist ei
poolda, ütles eile Äripäevale Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev
Roosiväli ning küsis, kas peaksime üldse sellisest teemast tänases
majandusolukorras rääkima.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.