Economist: kahe Balti riigi kaotus oleks juba ilmne hoolimatus

Teise Balti riigi all mõtleb Economist eelkõige Leedut, mis on kaugel oma eelarve tasakaalu saamisest ning selle asemel, et IMFilt abi otsida, on eelistanud kõrge hinnaga laenamist välisturgudelt. Eesti loodab tasuks oma eelarvekärbetele 2011. aastal eurole üle minna. Mõlemal riigil tuleb aga läbi teha raske kohanemisprotsess ning säilitada välismaa silmis usaldus. Kas ja kuidas Balti riike aidata, selles on küsimus.

Seni on pea pretsedenditu välisabi ELi kõige kehvemas seisus riigi Läti majandust totaalsest krahhist hoidnud, kuid riik kujutab endast jätkuvalt „kohutavat kaost“. Ei valitsus, nõrk koalitsioon ega IMF ja Euroopa Komisjon suuda omavahel üksmeelele jõuda, mida teha tuleks.

Lootuskiiri on, kuid probleemid on jätkuvalt suured ja üks neist on Läti valitsus, kus tooni annavad kohalikud oligarhid ja parteiparunid. IMFi ja ELi eestvedamisel kokku pandud abilaenu tingimusi pole suudetud täita – reformid pole õieti alanud ja kärped on ebapiisavad. Äsja oli Riias Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia, kes edastas karmi hoiatuse, et valitsusel tuleb ellu viia sügavamad kärped. Paljud, eelkõige IMF, kahtlevad aga, kas valitsus suudab nõutud reformid ka tegelikult ellu viia. Mõned IMFis on seisukohal, et devalveerimine on vältimatu. Teised samas väidavad, et kahju riigi mainele oleks sellest hullem kui kasu konkurentsivõimele. Ja keegi ei taha seda ka Lätile vägisi peale suruda, kui riigi valitsus ja rahvas devalveerimise vastu on.

Kriisi ühe murettekitava sümptomina toob Economist välja ka päevalehe Diena käekäigu. Raskustes lehe müük Londonis asuvale firmale Blackfish Capital tõi kaasa tippajakirjanike lahkumise. Uus omanik pole samas veenvalt kinnitanud, et on tõesti ise lehe omanik. Lehe toetajad kardavad, et sellega on kriitilise ajalehe suu kinni pandud.

Igasugune lahendus Läti kriisile eeldab valuutas võetud võlaprobleemi lahendamist. Erasektori võlg on kasvanud 130%le SKPst. Ent ehkki laenuvõtja vastutust piiravad seadused, mille kehtestamist kaalub nüüd ka Läti riik, on mitmes riigis jõus, on Lätis reeglite muutmine praegusel hetkel riskantne, leiab Economist.

Kriisis kannatab Läti maine ja usaldusväärsus ka Nato silmis. Paljud kaitseplaneerijad sooviksid Balti riikides korraldada suure maismaaõppuse, kuid pole kindlust, kas kaitsekulusid kärpiv Läti suudaks oma kohustusi täita . Samal ajal on mitmed Läti tipp-poliitikud, sealhulgas endine peaminister, soojendamas suhteid Venemaaga.

Eesti ja Leedu püüavad end Lätist eristada ja distantseerida, kuid isegi kui poliitiline olukord on neis riikides stabiilsem, tuleb majanduses läbi viia raske kohanemine.

Eraldi soovitab Economist ühes oma tänastest juhtkirjadest kaaluda selliste raskustes väikeriikide kiiremat vastuvõtmist euroalale.