Economist: Eesti erand

Ajakiri kirjutab, et majanduslangus on kõigis kolmes Balti riigis ränk. Olukorras, kus maksutulud kivina kukuvad, ei tundunud eurole ülemineku kriteeriumide täitmine üheski Balti riigis tõenäoline. Lätis näiteks näeb valitsus suurt vaeva, et eelarvedefitsiit euroalal lubatud 3% asemel tuleval aastal 8,5% ei ületaks.

Nüüd aga paistab, et kui midagi vahele ei tule, täidab Eesti tuleva aasta keskpaigaks kõik euroga liitumise tingimused, kirjutab Economist. Seda eelkõige tänu avaliku sektori finantside ohjamisele. Eesti valitsus kärpis kulusid järsult ja varakult, kiirendades samas eurorahade kasutust, mis mõjus majandusele stiimulina. Läti ja Leedu pole sel teel niisama edukad olnud, tõdeb ajakiri. Kindluse mõttes soovitab IMF Eestil siiski ka tuleva aasta eelarves kärpeid jätkata.

Muu maailma tähelepanu koondub Balti riikides nüüd taas Lätile, kus riigi suurimad abilaenu andjad IMF ja EL pelgavad, et valitsuskoalitsioonil pole poliitilist tahet vajalike kärbete elluviimiseks. Enim kannatavad kriisis kõige vaesemad elanikkonna kihid, valitsus ei taha aga midagi kuulda ei astmelisest tulumaksust ega maksude tõstmisest. See peletaks investorid ega tooks olulist lisatulu, kuna maksukogumise süsteem on nõrk. Erinevalt Eestist pole Lätis veel põhjust enesega rahul olla, nendib Economist.