Economist: Ida-Euroopaks sildistamine on ajast ja arust

Kui juba 1989. aastal polnud termin kuigi usaldusväärne, siis nüüdseks on see muutunud praktiliselt mõtetuks, leiab ajakiri. Riikide käekäik on kommunismi kokkuvarisemisest olnud sedavõrd erinev ning erinevusi on täna juba sarnasustest enam.

„Nende riikide Ida-Euroopaks nimetamine viitab aga mitte üksnes sarnasele saatusele totalitaarse režiimi all, vaid ka reale negatiivsetele assotsiatsioonidele, mis justkui sellega kaasas käivad: minevikus keeruline ajalugu, täna halb riigivalitsemine ja suured majandushädad,“ kirjutab ajakiri.

Majanduskriis näitab, kui eksitav see kõik on. Nii tõstis Läti probleemide levimise kartus alusetult Poola ja Tšehhi riskipreemiaid, samas kui kogu kontinendi kõige sügavam finantskriis tabas hoopis Islandit. Suurima eelarvedefitsiidiga pole Euroopa Liidus mitte kommunismijärgne „ida“, vaid hoopis Suurbritannia ja Kreeka. Sloveenia ja Tšehhi on elatustasemelt Portugalist mööda läinud, mis on „lääne“ leeri vaeseim riik. Mõnedel ekskommunistlikel riikidel on kõrgemad reitingud kui vanadel ELi liikmesriikidel ning Slovakkia ja Sloveenia on saanud juba ka euroala liikmeks. Taanil, Suurbritannial ja Rootsi on see tee veel minna. Eesti on – vähemalt väljast vaadates – kõige madalama korruptsioonitasemega riik, mis annab suurema vaevata silmad ette ELi asutajaliikmele Itaaliale.

Ka nimetus Euroopa pole alati põhjendatud – näiteks Kesk-Aasia riikide puhul, mis samuti Ida-Euroopa riikide hulka arvatakse.

Erinev on piirkonna riikide perspektiiv saada ELi liikmeteks – kui ühed on kandidaadid, pole teistel lootust ELi pääseda aja jooksul, mida selle artikli lugejate silmad näha jõuaksid. Osad on aga juba ELi liikmed, ehkki ka selles grupis on suured erinevused. Mitte kõik pole liitunud Schengeni viisaruumiga, mitte kõigi kodanikud ei saa viisavabalt USAsse reisida, küll aga on kõik NATO liikmed. Ühtesid vaadatakse ELi musterliikmena nagu Eestit (mida nakatas küll kinnisvaraturu krahh, kuid mis on tõenäoliselt liitumas euroga), Rumeeniast ja Bulgaariast on aga Brüsselis saanud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse märksõnad.

Ilmselt tuleb „Ida-Euroopa“ sildi taagaks arvata ka asjaolu, et sedavõrd vähe kõrgeid ametikohti rahvusvahelistes organisatsioonide on antud nende riikide esindajatele, nendib Economist.

Ka liigitus ELi uuteks liikmesriikideks kaotab asjakohasust, ehkki Oxfordi ülikoolis on täna ikka veel alles „Uus kolledž“, mis sai 1379 nime selle järgi, et eristuda juba olemasolevatest ülikoolihoonetest. Poolakad, tšehhid, eestlased ja teised loodavad „uue“ sildist vabaneda võimalikult kiiresti, et saada hinnatud oma võimete, mitte mineviku  järgi, kirjutab Economist.