Kauppalehti: devalveerimine pole kasulik Eesti eliidile

Eestis, Lätis ja Leedus lastakse vaest rahvast kogeda nn sisemist devalveerumist selle asemel, et virin ühekorraga lõpetada üldise devalveerimisega.

Devalveerimine ei sobi, ütlevad Balti võimud, sest see ärritaks välismaalastest finantsettevõtjad ja Euroopa Liitu. Tegelik põhjus on muidugi see, et devalveerimine läheks kalleimaks maksma neile, kellel on palju välismaist võlga ja omamaist vara. Teisisõnu – Baltimaad rajalt maha ajanud eliidile. Sisemine devalveerimine, st eelarve saneerimine lööb aga eelkõige neid töötajaid, kes sõltuvad avaliku sektori tulust. Seega ohustab see toimetulekuraskustega inimesi, lasterikkaid peresid, pensionäre, haigeid jne.Balti olukorrast räägitakse üha rohkem Rootsis. On juba aeg, sest näiteks eelmisel sügisel hätta sattunud Islandiga võrreldes on Baltimaad Rootsi ja ka Soome jaoks oluliselt ohtlikum kriisikolle. Või nagu tunnustatud poliitikakommentaator Niklas Ekdahl hiljuti kirjutas: "(Rootsi välisminister) Carl Bildt vähemalt peaks teadma, et Eesti, Läti ja Leedu puhul on kaalul palju enamat kui Rootsi pankade bilanss".

Ekdahl viitab sellele, et aastal 1991 Rootsi peaministriks tõusnud Bildt tegi tol ajal sama agaralt kui Rootsis, tööd ka alles iseseisvunud Balti riikides. Balti riigid pidid õigel teel olema. Sama kehtib ka tänapäeval.

Rootsi ise koges devalveerimist viimati 1992. aasta sügisel, pärast seda, kui keskpank oli tõstnud intressitaseme 500 protsendini. Keskpanga toonane juhataja Bengt Dennis on praegune Balti-konsultant. Dennis võitleb praegu Läti lati devalveerimise nimel. Ta on ka süüdistanud Rootsi valitsust, et Rootsi pangad pigistasid ühe silma kinni Läti rahva kulul.

Teiselt poolt on teada, et Rootsi valitsus peab superranget eelarvedistsipliini. Kas usk Balti fakiiridesse hakkab purunema? Baltimaad on Rootsile ja ka Soomele kriisipuhangu korral oluliselt ohtlikumad kui Island.