Investeeringute juht: kiire kasv ei tähenda alati head kasvuaktsiat

Ahvatlev tootlus ei maksa palju, kui ettevõttel endal pole piisavalt nahka mängus ning rahavoog ei toeta lubadusi, leidsid kogenud investorid kinnisvaravõlakirju analüüsides.

Eesti investorite kiire liikumine uutesse investeerimisplatvormidesse tõstatab terava küsimuse, kas investorid mõistavad tegelikku riskide jaotust ja tagatisfondi piiranguid, kuna erinevused panga ja investeerimisplatvormi kaitsemehhanismides on märkimisväärsed.

Avaron on oma kasvuettevõtete fondis investeerinud üle 10% elektriseadmete, täpsemalt trafode tootmisesse ja elektrivõrkude ehitamisse, rääkis fondijuht Rain Leesi.

Kui Tallinna börs on viimase 15 aastaga kolmekordistunud, siis kõik peale ühe ettevõtte on jäänud oma tootlusega indeksile alla, kolm aktsiat on lausa miinuses.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.