Eestile on halb otsustusvõimetu valitsus,
kommenteeris president Toomas Hendrik Ilves sisepoliitilist olukorda.
Globaalses majandus- ja finantskriisis radikaalseid lahendusi otsiv Eesti kaotab valitsusliidus puhkenud tüli tõttu aega ja usaldusväärsust. Seepärast on võimukriis Eestile halb. Niisama halb on ka otsustusvõimetu valitsus, kes ei suuda leida kiireid ja ammendavaid lahendusi ning takerdub sisetülidesse, vahendas presidendi kantselei riigipea kommentaari.
"Kas Eestis jätkab senine koalitsioon või moodustatakse uus võimuliit, igal juhul on vaja valitsuse selget ja parlamendi enamuse toetusega plaani, mille toel tuleb Eesti toime ähvardava eelarvekriisiga nii sellel kui järgnevatel aastatel," ütles Ilves.
Presidendi sõnul vajab Eesti otsustusvõimelist, vastutustundlikku ja tegusat valitsust. "Just seda ootan ma presidendina peaministrilt ja tema kabinetilt, sõltumata sellest, kas praegune koalitsioon suudab taastada oma töövõime või luuakse uus koalitsioon," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kuigi kolmapäeval avaldasid Rahvaliidu
liikmed peaminister Andrus Ansipile umbusaldust, helistas valitsusjuht juba
reedel Rahvaliidu esimehele ning kutsus rahvaliitlasi valitsusega ühinema.
Keskerakonna juhatuse teatel tuleks Eestis
moodustada kõiki parlamendierakondi hõlmav kriisivalitsus, mida võiks
juhtida ettevõtja Indrek Neivelt.
Sotside ning teiste koalitsioonipartnerite
vahel haigutav lõhe põhimõttelistes küsimustes on endise majandusministri Meelis
Atoneni hinnangul nii suur, et koos edasi minna oleks väga keeruline.
Pärast tänast valitsusliidu eestseisuse
koosolekut on Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul kindel vaid
see, et valitsus koguneb kella viieks eelarvet arutama samas koosseisus nagu
seda juba paar aastat tehtud on.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.