Atonen: sotsid tahaks raha laiali jagada

Atoneni sõnul on valitsuskriisi põhjused taandatavad väga lihtsale joonisele. "Ühel pool kaks koalitsioonipartnerit, kes on aru saanud, et Eesti riigil on teatud piiratud rahalised võimalused ning nad üritavad kõiki riigi kulutusi – ka ükskõik kui üllaks nimetatavaid kulutusi – tuludega reaalselt korrelatsiooni viia. Ühe partneri jaoks aga pole riigieelarve tasakaal mingi eesmärk ja nad jagaksid pigem raha laiali," viitas ta sotsidele.

See ideoloogiline erimeelsus on ekspoliitiku sõnul koalitsiooni pea kohal olnud juba aasta-poolteist ning on nüüd lõpuks kulmineerunud reaalse vaidlusena töölepingu seaduse üle. "Mina saan väga hästi aru, miks sotsiaaldemokraatide ettepanekud ei sobi. Ma olen nõus sellega, et uus töölepinguseadus on väga õige asi, aga seda ei saa jõustada nii, et selle tagajärjel läheb riik pankrotti ning selleks tulebki töötuhüvitised üle vaadata," märkis Atonen.

Tema sõnul hakkab Eestis varsti tekkima absurdne olukord, kus osadel töötajatel on palkasid juba vähendatud 30-40%, aga inimesele, kes jäävad töötuks, makstakse töötuhüvitiseks 50% palgast. Atonen nentis, et töölepingu seadust tehti poolteist-kaks aastat tagasi veel majandusbuumi eufoorias mõtlemata tagajärgedele, kuhu täna ollakse jõudnud. "Võib ju kiruda, et miks siis kaks aastat tagasi õigesti mõeldud, aga tegelikult on hea, et nüüdki vähemalt mõeldakse," ütles ta. Endine majandusminister rõhutas, et igale töövõtjale ja tööandjale on oluline, et Eesti riik üle oma võimete ei elaks, sest riigi pankrot oleks katastroof mõlemale poolele.

Sotsid ei ole Atoneni hinnangul aga suurest pildist seni sotti saanud. Küsimusele, milline on võimaliku uue koalitsioonipartneri Rahvaliidu interpretatsioon suurest pildist, on Atoneni sõnul hetkel keeruline vastata. "Rahvaliit pole seni mitmetes küsimustes oma positsioone avanud. Mulle tundub, et Rahvaliitu hinnatakse jätkuvalt selle järgi, et kunagi oli nende esimees Villu Reiljan. Praegu on Rahvaliidus noorem põlvkond võimu võtnud. Ma ootaks enne ära, mis on nende positsioonid ega kipuks neid koalitsiooni minemise plaanide eest juba ette risti lööma," ütles ta.

Samuti ei maksa Atoneni sõnul teha suurt numbrit sellest, et Rahvaliit alles loetud päevad tagasi peaministrile umbusaldust avaldas. Mis oli selle akti tõeliseks motivatsiooniks, näitavad tema ütlusel erakonna edasised sammud. "Eelarvamuse või vaenulikkusega ei saa suhtuda erakonda, küll aga erakonna mõnda konkreetsesse positsiooni," rõhutas Atonen.

Kui Rahvaliit on positsioonidelt mitmes vallas veel nö musta hobuse staatuses, ja seda suures osas seetõttu, et opositsioonierakonnal on võimalus oma positsioone tutvustada tunduvalt väiksem kui koalitsiooniparteil, on sotsidega Atoneni sõnul pilt selge. "Nemad tahavad ilmselt propagandistlikku show''d, mis paraku ei taga Maastrichti kriteeriumi 3% lähedal olemist," nentis ta. Põhimõtete erinevus selles küsimuses Reformierakonna ja IRLiga on nii suur, et koos oleks tõesti väga raske edasi minna, lisas Atonen.