Valitsus leppis täna
kokku eelarvekulude kärpimises ligi 2,1 miljardi krooni võrra, 470 miljonit
krooni lisaraha loodab riik töötuskindlustuse maksemäärade kerkimisest.
Rahandusminister Ivari Padar ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et teise pensionisamba maksete peatamine annab riigieelarves kokkuhoidu 1,336 miljardit krooni. Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamisest loobumine peaks andma 323 miljonit krooni säästu ja vedelkütusevaru soetamise edasilükkamine 427 miljonit krooni.
"Loodetavasti otsustab Töötukassa nõukogu töötuskindlustuse maksemäärade tõstmise, mis peaks tooma lisaks 470 miljonit," rääkis Padar. "Seega on praegu laual kokku 2,556 miljardi krooni eest ettepanekuid eelarvepositsiooni parandamiseks."
Padar tõdes, et kui peaks käivituma negatiivne arengustsenaarium, on tänavust riigieelarvet vaja kärpida seitse miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Aga enne ootame ära aprillikuu maksulaekumised," ütles ta.
Padar lisas, et kärpekohti leiaks riigieelarvest kindlasti veel, kuid valitsus pole neid veel arutanud ja seda pole kavas enne maikuud ka teha.
Neljapäeval esitab rahandusministeerium kõik eelarvekärbetega seotud eelnõud kinnitamiseks valitsuse istungile.
Seotud lood
Vandeadvokaat Leon Glikmani
sõnul peaks enne II pensionisamba maksete peatamist muutma
sotsiaalmaksu-ja pensionikindlustuse seadust. Minimaalselt.
Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni
hinnangul ei maksa peaminister Andrus Ansipi sõna II pensionisamba asjus antud
lubaduste kohta kahe aasta pärast tõenäoliselt midagi.
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles
riigikogus arupärimisele vastates, et kolmest kärpemiljardist ei piisa
riigieelarve jätkusuutlikkuse hoidmiseks.
Eesti Fondihaldurite Liidu hinnangul
väheneb inimeste II samba pension tulevikus 5%, kui vahepeal teha
maksetes kaheaastane paus, väidab LHV Varahalduse tegejuht Mihkel Oja.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.