Kas rootslased ostsid miljardite eest
lubaduse, et krooni ei devalveerita või ähvardasid eestlased hoopis riigistada
rootslastele kuuluvad pangad?
Neile küsimustele püüab vastata tänane Eesti Ekspress, võttes aluseks kokkuleppe, millele kirjutasid paar nädalat tagasi alla Eesti Panga president Andres Lipstok ja Rootsi keskpank.
Lepingu kohaselt annavad rootslased meile kuni kümme miljardit Rootsi krooni ehk 14 miljardit Eesti krooni, samas tehingu üksikasju, muuhulgas lepingu kestust, osapooled ei avalda.
Ühe teooria järgi on tegemist Molotovi-Ribbentropi pakti stiilis salakokkuleppega, mille kohaselt ostsid rootslased oma kommertspankade päästmiseks kümne miljardi Rootsi krooni eest lubaduse, et Eesti ei devalveeri krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine teooria kohaselt ähvardasid aga eestlased, et kui rootslased ei teata turgude ja rahva rahustamiseks avalikult, et tulevad meile häda korral oma miljarditega appi, siis võivad eestlased raskuste korral Swedbanki ja SEBi siinsed harud riigistada ning need mõnele konkurendile muust riigist maha müüa.
Seotud lood
Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma
valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses
summas.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.