Tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi
ütles, et presidendi kõne oli väga laiapõhjaline ning puudutas kõiki Eesti
ühiskonna kihte.
"Kõne ei jätnud kedagi puudutamata, kõik ühiskonnakihid said ilusti kaetud," lausus Veskimägi ja lisas, et talle meeldis kogu kõne.
Tema sõnul võis aga presidendi kõne mõningaid ettevõtjaid ka riivata. "President käsitles oma kõnes ettevõtjaid tervikuna," leidis Veskimägi ja selgitas, et presidendil oli raske välja selekteerida valdkondade kaupa ettevõtjaid, kes on majanduse arengusse panustanud rohkem, kes vähem.
"Osad ettevõtjad on kindlasti rohkem panustanud ja tegelenud ekspordiga, riigi ees kohustusi täitnud ja kohusetundlikult käitunud," märkis Veskimägi. Tema meelest on samas valdkondi, kus on vigu oluliselt rohkem tehtud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilves viitas oma
kõnes 18. veebruaril aripaev.ee-s ilmunud kommentaarile, mille andis
Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas
Luman.
President Toomas Hendrik Ilves küsis oma
aastapäevakõnes, milline on tänases olukorras ettevõtjate abipakett ühiskonnale.
Samuti kutsus president otsima lahendusi, mitte süüdlasi.
Ettevõtja ja Eesti suurettevõtjate
assotsiatsiooni liige Toomas Sildmäe ütles, et presidendi kõne riivas teda,
sest president paigutas ettevõtjad teise sordi inimesteks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.