Pärast seda, kui rahandusminister Ivari
Padar seadis käskkirjaga riigiasutustele ajutised piirangud riigieelarvest
väljamaksete tegemiseks ja uute kohustuste võtmiseks, kutsus ministeerium
kiirkorras kokku infotunni, et käskkirja saanud seda üheselt
ka mõistaksid.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonna juhataja Andres Uusma käis rahandusministeeriumisse kokku kutsutud kohtumisel.
"Oluline on see, et täidaksime seadusest tulenevad kohustused. Rahandusministeeriumi infotunnist jäi kõlama nende poolt välja öeldud mõte, et käskkirja kui õigusakti tuleb lugeda tervikuna, mitte lähtuda niivõrd resoluutselt käskkirja punktides toodud piirangutest," ütles Uusma.
Uusma sõnul öeldi kokkutulnutele, et "ruuliks terve ja kaine mõistus mitte kuulutada välja hankeid ja sõlmida selliseid lepinguid, mida saab võimalusel edasi lükata, kuni selgub eelarvekärbete tegelik vajadus ja kärpekohad".
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Seega, tavapärane elu peab edasi minema, et igapäevatöö ei saaks häiritud. Peame täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kõige suurem risk on, et käskkiri ei hakkaks mõjutama Euroopa struktuurifondide raha kasutamist," muretses MKM-i eelarveosakonna juht.
Seotud lood
IRLi peasekretär Margus Tsahkna sõnul
tiksub valitsussektori eelarve miinuseks iga päev 100 miljonit krooni ehk
kokku üle kolme miljardi kuus.
Täna allkirjastas rahandusminister Ivari
Padar käskkirja, millega ajutiselt piiratakse riigiasutuste väljamaksete
tegemist riigieelarvest ning uute lepingute sõlmimist ja hangete läbiviimist
kuni valitsuse poolt täiendavate eelarveotsuste langetamiseni.
Valitsus otsustas tänasel
kabinetinõupidamisel koostada kahe nädala jooksul negatiivne lisaeelarve, mille
eesmärgiks on valitsussektori 2009. aasta puudujäägi vähendamine kaheksa
miljardi krooni võrra.
Aastaid silmaterana hoitud ning praeguseks
7,2miljardiliseks kasvanud stabiliseerimisreserv võidakse lähiajal kasutusele
võtta, sest ülejäänud riigireservid sulavad kevadisest lumest nobedamalt.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.