BREM Kinnisvarahooldusel on üle miljoni
kroonine maksuvõlg nii riigi ees kui ka mitmekümnetesse tuhandetesse kroonidesse
küündivaid võlgu inkassofirmade ees.
Riik nõuab tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ja maamaksu näol ettevõttelt üle 1,8 miljoni krooni, millest rohkem kui 1,3 miljonit on maksuameti andmetel ajatatud. Vaidlustatud ühtegi tasumata maksuliiki pole. Samuti tahab maksuamet BREMilt saada üle 37 000 krooni maksusummadelt arvutatud intressi.
2005. aasta veebruarist on Krediidiinfosse kantud BREMi võlg Intrum Justitia AS-i ees summas kuni 50 000 krooni pluss veel kolm samasse suurusjärku jäävat võlga, aastatest 2005, 2007 ja 2008.
Mentor Inkasso OÜ ees on ettevõttel 2008. aasta suvest alates kuni 200 000 kroonini küündiv maksuvõlg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"BREMis algas saneerimisprotsess juba 2008. aasta kevadel. Praegu toodab ettevõte kasumit ja omakapital on plussis," vastas aripaev.ee arupärimisele võlgade kohta ettevõtte juhatuse liiga Janek Merilainen: "Võlgu oleme sellepärast, et meile ollakse võlgu ja oluliselt rohkem, kui on meie võlgnevus. Maksuametiga on meil kokkulepped, mida oleme ka täitnud ja tänud neile, et nad on meile seda võimaldanud".
Kliendibaasist moodustub meil ca pool ärikliendi haldus ja ülejäänud on erapinnad."Võlgnevused, mis on põhjendatud, me kindlasti tasume vastavalt võimalusele ning sellele kuidas meile võlad laekuvad," kinnitas Merilainen.
BREM Kinnisvarahoolduse käive oli 79,3 miljonit (2006. aastal 71,2 miljonit krooni), millest puhaskasum moodustas ligi 1,8 miljonit krooni.
Seotud lood
Maksuvõlgades ja inkassofirmade
huviorbiidis ringlev BREM Kinnisvarahooldus on võlgu
meilegi, tunnistas IT-firma M-Meedia suuromanik Kari Maripuu.
BREM Kinnisvarahooldus on varemgi võlglaste
avalikku nimekirja sattunud, tõdes aripaev.ee-le antud kommentaaris Intrum
Justitia menetlusjuht Mihkel Veskimägi.
Seoses miinimumpalga tõusu ja kallineva
kütusega on ka BREM kinnisvarahooldus pakutavaid haldus- ja hooldustariife
tõstnud aasta jooksul 14% võrra.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.