Endise hansapankuri Jüri Mõisa sõnul tagab
Eesti julgeoleku NATO liikmelisus ja välisministeeriumi paindlikkus ja osavus.
„Eestit seovad kaitsekulutuste osas NATO-ga kindlad lepingud ja need kohustused liikmeks olemise eest pole nii lihtsalt käsitletavad,“ märkis Mõis Äripäeva kaitsekulutuste kärpeid puudutavale päevaküsimusele vastates.
Mõis leidis, et kuigi tänapäeval tagab Eesti julgeolekut eelkõige osav välispoliitika, mitte aga tankid ja relvad, ei saa liikmekohustusi täitmata jätta. „Kaitsekulutuste arvelt kokku hoidmine on aga NATO-ga läbirääkimise temaatika,“ leidis Mõis ja lisas, et ühe kulu on teise tulu. „Igal juhul mina neid kaitsekulutuslikke kärpeid nii lihtsalt ei käsitleks,“ lisas Mõis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kaitsekulutused ei tohiks olla need, mis on
ainukesed pühad ja millest ei tohiks mingil juhul kärpeid teha, ütles
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik.
Kui äriliidrid saaksid riigieelarvet
rappida, jätaksid nad ära pensionitõusu, vähendaksid kaitsekulutusi ja
alandaksid viiendiku võrra avaliku sektori palkasid.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.