Eesti Maksumaksjate Liit (EML) saatis täna
rahandusministrile kirja ettepanekuga vähendada maksuvõlgades ettevõtjate
lisakulusid ning sellega aidata neil säilitada töökohti ja majandusraskustest
kiiremini välja tulla.
Makseraskustes ettevõtjad vajavad praegu rohkem riigipoolset abi kui näiteks kodulaenude tasumisega hätta jäänud pered, sest liiga jäik suhtumine maksuvõlgades ettevõtetesse võib suurendada pankrottide arvu, kiirendada tööpuuduse kasvu ja vähendada veelgi riigi maksulaekumisi.
Maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb maksu tasumisega viivitamise korral tasuda maksuvõlalt intressi 0,06% päevas. Kui maksumaksja taotleb maksuvõla tasumise ajatamist, võib maksuhaldur vähendada intressi määra kuni poole võrra, st kuni 0,03 protsendini päevas.
Kuna tulumaksuseaduse kohaselt loetakse maksuintressid alati ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustatakse 21/79 määras tulumaksuga, suureneb maksumaksja kulu veelgi ning tegelikuks intressimääraks kujuneb 27,7 protsenti aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Maksumaksjate Liidu ettepaneku kohaselt tuleks vabastada maksuintressid tulumaksust. Teiseks tuleks vähendada üldist maksuintressi määra ajutiselt (nt üheks aastaks) poole võrra, st 0,03 protsendile. Samuti tuleks anda maksu- ja tolliametile õigus vähendada maksuvõla ajatamise korral intressi määra kuni nullini.
Eesti Maksumaksjate Liit ühendab üle 2500 liikme.
Seotud lood
Ettevõtja jääb ikka elama, kui ta ennast
just üles ei riputa kuhugi - maksuintressi määra vähendades päästaks
riik eelkõige iseennast, märkis Arengufondi majandusekspert Heido
Vitsur.
Maksuintressi määra vähendamise mõju on
marginaalne, aga mingi kergendus võib mõnele sellest tulla, tõdes Kunda Nordic
Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein.
Norby Telecomi suuromaniku Guido
Sammelselja sõnul ei saa maksuamet enam paindlikumaks muutuda, pigem tuleks
majanduse halvenedes küsida valitsuselt või seadusandjalt, mis lisavõimalusi on
plaanis ettevõtjale maksude ajatamises luua.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.