Viiendik Narva töötutest tulevad
Kreenholmist ning vaatamata pakutud ümberõppe võimalustele pole veel tänaseni
tööd leidnud.
Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna juhataja Maie Metsalu kinnitas: Narva töötud tulevad praegu peamiselt Kreenholmist. Narvas praeguseks registreeritud 2950 töötust on Kreenholmist koondatuid ligikaudu viiendik. Nemad juhivad ka tänavu aprillis arvele tulevate koondatute nimistus (47), kirjutas Põhjarannik.
"Inimesed pole süüdi. Töötus on kahekordistunud, vakantse on aga poole vähemaks jäänud. Sageli polegi midagi pakkuda inimesele, kes on töötanud 20 aastat Kreenholmis ühel kohal ega oska muud tööd. Kui inimene on Kreenholmist koondatud, vajab ta tingimata ümberõpet," rääkis Metsalu.
2008. aasta jaanuarist 30. oktoobrini registreeriti tööturuameti Ida-Virumaa osakonna Narva büroos 823 töötut. Metsalu sõnul ütlevad paljud Kreenholmis pikka aega töötanud inimesed, et ei tahagi midagi ning rohkem tööl käima ka ei hakka. Nad vormistavad invaliidsuse ja ootavad pensioni, lisas Metsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kreenholmis pole praegu ei naeru ega nuttu,
on vaid vaiksed, kidakeelsed ja murtud inimesed. Aastakümneid, ööd ja päevad
läbi kangast kudunud masinad mürisevad justkui nooruses, näidates mida nad
suudavad. Osa nende kaaslasi juba seisab valgete linade all.
Viimase pooleteise aasta suurim koondaja on
konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele.
2. detsembril ametisse asunud Kreenholmi
Valduse uus peadirektor Igor Poleštšuk lõi tekstiiliettevõtte keskastmejuhte
majanduspolitseiga ähvardades korra majja, kirjutas Delovõje Vedomosti.
Tööturuamet teatas, et maikuu jooksul
koondatakse 179 töötajat ning juunis 725 töötajat ning 10. aprilli seisuga on
tööturuametis registreeritud 338 Kreenholmist koondatut.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.