Peame tunnistama liigset optimismi ning
kohanema uuesti halvaks stsenaariumiks, ütles investeerimispankur Rain
Lõhmus.
Lõhmus kommenteeris riigireservide kiiret kasutamist, et reservide kasutamine iseenesest on mõistlik. "Aga ilmselt on samal ajal vaja kohaneda uue reaalsusega," lisas ta.
"See, mis on natuke valesti läinud ja see, mida peaks tunnistama, on see, et endiselt on oldud liiga optimistlikud," märkis ta.
„Halvemaks stsenaariumiks valmistumine on ilmselt mõnevõrra nõrk olnud. Aga katki ei ole midagi, kui uuesti valmistuda halvemaks stsenaariumiks,“ ütles Lõhmus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, kas tasub laenu võtta, vastas Lõhmus, et ega vist midagi muud üle jää. „Küsimus pole enam selles, kas tasub laenu võtta, vaid selles, kas muid võimalusi on.“
Lõhmus sõnas, et küsimuse sotsiaalprogrammide kärpimise kohta peaks samuti tõstatama. „Kõikvõimalikud kulutused peaks üle vaatama,“ lisas ta.
Ettevõtja ja Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni liige Toomas Sildmäe arvates ei tasuks riigireserve enam edasi kasutada. "Ka laenu ei tasuks võtta," lisas ta.
"Riigisektori ülalpidamiskulusid tuleks kärpida oluliselt, mitte sotsiaalprogramme. See oleks lahendus lahenduse poole. Kas see lõpliku lahenduse annaks, ei oska öelda, aga vähemalt sealt tuleks alustada," rääkis ta.
Loe Hansapanga endise juhi Indrek Neivelti arvamust riigireservide kasutamise kohta homsest Äripäeva kaaneloost.
Seotud lood
Aasta lõpus üles hüpanud riigi
valitsemiskulude tõttu kahanesid detsembris riigi reservid umbes 6 miljardi
krooni võrra ehk 200 miljoni võrra päevas.
Eesti võiks hakkama saada 5-10
omavalitsusega, ütles suurettevõtja Joakim Helenius.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.