Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti seekord luubi alla töötajate motivatsioon, tööheaolu ja tööturu psühholoogia – ehk see, mis toimub töötaja peas.

- Saatejuht Helen Roots ja HR Agentuuri juht Fred Moritz.
- Foto: Andres Laanem
Tööturust rääkides keskendutakse sageli palkadele, värbamisele ja majandusnäitajatele. Palju harvem küsitakse aga, miks inimesed tööl käituvad nii, nagu nad käituvad: miks mõni töötaja pingutab rohkem, teine kaotab motivatsiooni ning mõni justkui jääb tööle, kuid eemaldub tasapisi oma rollist.
Saates arutleti selle üle, kuidas värbamisotsuseid mõjutavad psühholoogilised kallutatused, milliseid vigu tehakse kandidaatide hindamisel ja kui suurel määral otsustatakse töötaja sobivuse üle esimese mulje põhjal. Juttu tuli ka sellest, kas tööandjad otsivad pigem sobivat või parimat inimest ning kas need kaks on alati üks ja seesama.
Saate teine pool keskendus motivatsiooni ja tööheaolu teemadele ja vastust otsiti küsimustele, mis töötajat tegelikult motiveerib, millal motivatsioon tavaliselt langema hakkab ning kui suur roll on juhil ja organisatsioonikultuuril.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üle korratakse ja lahti räägitakse mõisted nagu boreout, job crafting ja quiet quitting. Ning uuritakse, kuidas juhina märgata motivatsioonilanguse varaseid märke, millised juhtimisvead panevad töötajaid kõige sagedamini eemalduma ja millal võib motivatsiooniprobleem viia selleni, et inimene hakkab uut tööd otsima.
Saate külaline on HR Agentuuri juht
Fred Moritz, kes on pikalt tegelenud värbamise, tööheaolu ja tööturu teemadega ning põhjalikult uurinud psühholoogilist aspekti nende taga.
Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots.
Värbamisest vaikse lahkumiseni: mis toimub töötaja peas
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta algus toob tööturule rohkem küsimusi kui vastuseid. Saates “Töö ja palk“ võeti vaatluse alla, kuidas on muutunud palgad, tasustamise õiglus ja töötajate ootused ning milliseid valikuid teevad tööandjad ja töötajad majanduslikult ebakindlas keskkonnas.
“Ma otsisin tööd 131 päeva,” tunnistab IT-vanemspetsialist Mark Nikolajev, kes sattus eelmisel aastal ettevõttes Skeleton Technology koondamise alla.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu – algatus, mis kutsub juhte peatuma ja mõtlema, millist juhtimiskultuuri nad iga päev loovad. Just heast juhtimisest kõneldi ka 17. veebruaril Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“.
Politsei: pettureid ähvardab viis aastat vangistust
“Ta läheb Ukrainasse tööle. Seal hakkab ta Eesti firmadele helistama ja neid paljaks röövima,“ selgitab mees telefonis.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.