Harju maakohtus kavatses täna
kuulata üle pistise andmises süüdistatava ärimees Aivo Pärna, kuid Pärn ei
saanud kohtusse minna.
Kohus teatas täna kommikul, et tänaseks plaanitud kohtuistung jääb ära, kuna Pärn ei saanud kohtusse ilmuda. Täpsemaid põhjusi, miks Pärn täna kohtusse ei lähe, teates ei täpsustatud.
Eelmisel istungil aasta lõpus ei eitanud vandeadvokaat Tarmo Sild Aivo Pärnalt miljoni krooni küsimist, kuid tema sõnul oli raha mõeldud pikaleveinud tehingu õiguskulude katteks advokaadibüroole Lextal, mitte endise keskkonnaministri Villu Reiljani või Rahvaliidu tarbeks, vahendasid ERRi uudised.
Ka Reiljan eitas Pärnalt hüvede või raha küsimist ning kinnitas, et usaldas ministeeriumi ametnikke ja andis kinnistu müügiotsusele allkirja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Süüdistuse järgi aga nõudis minister Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist.
Uurimise andmetel saanuks Pärna äriühing seejärel omandada Rävala kinnistu soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud ka pakkumise tagatisraha.
Seotud lood
Tallinna halduskohus
jättis rahuldamata vandeadvokaat Tarmo Silla kaebuse advokatuuri juhatuse
otsuste tühistamiseks, mis tema kutsetegevuse peatasid, teatas advokatuur.
Ma pole Rävala puiestee kinnistu müügi
käigus Rahvaliidule ning iseendale mingit raha ega soodustusi nõudnud, ütles
täna kohtus selgitusi andnud endine keskkonnaminister Villu Reiljan.
Keskkonnaministeeriumit Rävala pst 8 müügi
asjus nõustanud advokaat Tarmo Sild ajas oma sorava jutu ja põhjalikult
ettevalmistatud vastustega riigiprokurör Triin Bergmani karjuma ning juba
esitatud küsimustest loobuma.
Keskkonnaministeeriumit Rävala pst 8 müügi
asjus nõustanud advokaadi Tarmo Silla kaitsja proovis täna kohtus luua muljet,
et seni pistisena käsitletud 1,5 miljoni krooni näol võis olla tegemist hoopis
protsessiga seotud õigusabikuludega.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.