Läti peaminister Ivars Godmanis loodab, et
riik ei pea ära kasutama kogu Läti majanduse stabiliseerimiseks kokku pandud 7,5
miljardi euro suurust rahvusvahelist abipaketti.
Nagu teatas agentuurile Leta peaministri pressiesindaja, keskendub valitsus riigieelarve defitsiidi vähendamisele ning lootust on, et kogu pangandussüsteemi stabiliseerimiseks ette nähtud summat tarvis ei lähe.
Ka rahandusminister Atis Slakteris ütles, et 7,5 miljardit eurot on maksimaalne summa, mis Lätil kolme aasta jooksul võib vaja minna.
Slakterise sõnul makstakse abi Lätile välja osade kaupa ning osade kaupa maksab Läti laenu ka tagasi. Millal Läti esimese väljamakse kätte saab, võib selguda juba homme, kui IMFi juhtkond peaks Läti abilaenu kinnitama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia ütles Läti päevalehele Diena, et iga laenuosa väljamaksmine sõltub konkreetsete ülesannete täitmisest, millest tähtsaimad on kokkulepitud plaanist range kinnipidamine, struktuurireformid ning ELi projektide kaasfinantseerimine.
Raha Lätile laenamiseks laenab Euroopa Komisjon finantsturgudelt. Ametliku otsuse laenuabi kohta teeb komisjon tuleva aasta jaanuaris, mille järel selle peavad heaks kiitma 26 riigi rahandusministrid.
Läti keskpanga juhi Ilmars Rimsevicsi sõnul peaks rahvusvahelise abipaketi raha kiiresti jõudma Läti majandusse. "Oluline on, et see raha jõuaks võimalikult kiiresti rahvamajandusse ega seisaks mitmeid kuid pangakontodel," vahendas agentuur Leta.
Seotud lood
Oma viimases numbris kirjutab
majandusajakiri The Economist IMFi eestvedamisel valminud abipaketist Lätile,
nimetades seda üheks kõige dramaatilisemaks ja vastuolulisemaks Euroopa
kaasaegses ajaloos.
Eesti osaleb IMFi eestvedamisel kokku
pandud abipaketis Lätile 100 miljoni euroga, mis peaministri majandusnõuniku
Aare Järvani sõnul võetaks tõenäoliselt reservidesse kogutud rahast.
Reedel sündis kokkulepe 7,5 miljardi euro
suurusest abipaketist Lätile, kus lõviosa langeb Euroopa Komisjoni kanda.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.