Eesti pangad toetuvad laenuraha jagamisel
üha enam kohalikult turult kogutud deposiitidele.
"Meie selge ärimudel on koguda kohalikult turult deposiite ning neid (laenuna – toim) laiali jagada," rääkis Swedbanki kaubanduse, ehituse ja rasketööstuse kliendisuhete osakonnajuhataja Raul Kirsimäe tänasel Äripäeva seminaril "Kuidas leida oma äriplaanile rahastaja?".
Kohalikult turult kogutud deposiitide osakaal on märgatavalt kasvanud ka Sampo panga poolt väljastatavate laenude finantseerimisel, tunnistas Sampo ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar.
Uue ärimudeli kasutuselevõtu tingis pankadevahelise rahaturu kadumine viimastel kuudel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teistelt suurtelt pankadelt ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada.
Seotud lood
Veel aasta tagasi jagasid pangad
ettevõtetele heal meelel laenu ja nõuandeid investeeringuteks. Nüüd peaks
suurärimees Oliver Kruuda sõnul laenuandja olema huvitatud laenu pikendamise
läbirääkimistest.
Enne uute projektide rahastamist soovib
Swedbank näha ettevõtte realistlikku tegevuskava ühes negatiivse
stsenaariumiga.
Oktoobris võtsid Läti pangakliendid 10
miljardi krooni väärtuses hoiuseid ja viisisd selle raha riigist välja,
kirjutab biznews.lv.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.