Swedbank: laenu andes tahame ka negatiivset stsenaariumi

„Me tahame näha, mida teeb ettevõtja selleks, et oma tulemusi ja plaane teoks teha. Ning mida võtab ette siis, kui käive langeb näiteks kümme protsenti,“ rõhutas Swedbanki kaubanduse, ehituse ja rasketööstuse kliendisuhete osakonnajuhataja Raul Kirsimäe tänasel Äripäeva seminaril „Kuidas leida oma äriplaanile rahastaja?“.

Põhiliselt on selle tingimuse taga Kirsimäe sõnul soov panna ettevõtjaid oma äriprojekte praeguses raskelt prognoositavas keskkonnas põhjalikult läbi analüüsima. „Kui me täna mingile projektile raha anname, siis peame sellesse tõesti uskuma,“ sõnas Kirsimäe.

„Ma olen küll pankade suhtes pessimist, kuid arvan, et see on õigustatud samm. Pankurina teeksin ise ka nii,“ kommenteeris Swedbanki otsust OÜ ELi omanik ja juhatuse esimees Tõnu Vaher, kelle sõnul paneks negatiivse stsenaariumi läbimängimine ettevõtja oma plaane paremini läbi mõtlema.

Positiivselt suhtus Swedbanki nõudesse ka OÜ Palmse Mehaanikakoda omanik ja juhatuse liige Anti Puusepp, rõhutades samas, et kindlasti ei tohiks pank liialt negatiivsele stsenaariumile keskenduda, kuna sellisel juhul ei saakski ettevõtted oma plaane ellu viia. „Eelistan kindlasti panka, kes ei vaata asju liiga mustades värvides,“ lisas Puusepp.

„Meie nii pidulikult seda asja ei aja,“ sõnas Sampo panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar. Tema sõnul piirdub Sampo pank siiani prognooside küsimisega, mille nad läbi analüüsivad ja seejärel oma hinnangu annavad. Küll aga peavad ettevõtted suutma pangale öelda, kust raha neile tagasi tuleb ning juhul, kui risk taandub vaid ühele allikale, siis esitlema oma varuplaani. Seega laenu tagastamise allikad tuleb ettevõtjatel kindlasti hästi läbi analüüsida, sõnas Puskar.

SEB juhatuse liikme Riho Undi sõnul on nende riskiplaneerimise üheks alustalaks olnud äristrateegiate läbitestimine ka negatiivse arengustsenaariumiga ning praegune majanduskeskkond ei ole sellesse protsessi muudatusi toonud. „Küll aga on negatiivsed stsenaariumid läinud mõnevõrra tumedamaks kui eelnevatel aegadel,“ lisas Unt.

Noppeid Raul Kirsimäe ettekandest* Huvipakkuvamad on panga jaoks ekspordile suunatud projektid, efektiivsuse investeeringud ja ettevõtete ostmine.* Laenuandmisel kõige olulisemaks hindamiskriteeriumiks on olemasolev ning tuleviku rahavoog.

Projektide hindamise kriteeriumid:

• ettevõtte juhtkonna kogemus ning omanikering• realistliku tegevuskava olemasolu, sh negatiivse stsenaariumiga arvestamine• konkurentsieeliste olemasolu• ostjate ja hankijate struktuur• tagatiste sisu• finantsnäitajad

Finantsnäitajate analüüsimise peamised kriteeriumid:

• debitoorse võlgnevuse suurus ja sisu• varude suurus vs käiv• võlakoormus (laenukoormuse suhe amortisatsioonieelsesse kasumisse peaks jääma soovitavalt alla nelja)• võlateeninduse kattekordaja (kõrgem kui 1,2)