Politsei on tänavu trahvinud
SMS-laenufirmasid kokku enam kui miljoni krooni ulatuses, kuna kiirlaenupakkujad
ei kontrolli, kas laenu saaja on ikka sama isik, kelle nimel raha küsitakse.
Näiteks tegi Põhja politseiprefektuur kahele SMS-laenufirmale väärteo eest trahvi 250 000 ja 350 000 krooni, kirjutas Postimees. Mõlemal juhul võttis 1987. aastal sündinud Anni laenu mitte enda, vaid võõraste isikuandmetega.
Politsei leidis, et laenufirmad on rikkunud tänavu jaanuaris jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, mille järgi tuleb krediidiasutusel kliendi isikusamasus tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas. Suurim võimalik trahv isikusamasuse tuvastamata jätmise eest on pool miljonit krooni.
Seotud lood
Politseiameti peadirektor Raivo Küüt määras
politseiprefektidele kopsakad preemiad, ainsana jäi kümnetest tuhandetest ilma
Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.