- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 2250,08%62 240,01
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,01
- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 2250,08%62 240,01
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palk töö eest, mitte inflatsiooni hüvituseks
Septembris Pärnu Konverentside Palga Päeval esinenud Hewitt Löneanalyser AB vanemkonsultant Tommy Wahlström jagas osalejatega Rootsi kogemust palkade külmutamisest ja julgustas ettevõtteid palku diferentseerima.
Wahlström tõi näite Rootsi majandusest, kus 70ndate keskel toimus majanduses sarnane kasvubuum kui Eestis 2006.-2007. aastal ning kiire nominaalpalkade kasv ja inimeste ülioptimistlikud tarbimisharjumused viisid majanduskrahhini.
"Tootlikkus ei kannatanud kiiret palgakasvu välja ning reaalpalk langes kümne järgneva aasta jooksul," rääkis Wahlström. "Siis hakkas majandus taas kosuma, kuni kordasime uuesti sama viga." Wahlströmi sõnul sekkus valitsus 1992.-1993. aastal, mil sõlmiti kolmepoolne leping, millega palgakasv n-ö külmutati ja saavutati kuni senini toimiv mõistlik palgakasv.
Kuigi Rootsis on umbes neljaprotsendiline inflatsioon, ei saa Wahlströmi sõnul seda kompenseerida palga tõstmisega. Samamoodi ei peaks ka Eesti majandus seda teed valima, oli ekspert kindel. "Palgad peaksid olema diferentseeritud ja põhjendatud: makstakse töö keerukuse, oskuste ja turunõudluse järgi," rääkis Wahlström.
Hewitti 2007. aastal tehtud uuringutest selgus, et mida suurem on palkade erinevus, seda kasumlikum ning kiiremini kasvav on ettevõte, mida rohkem on muutuvpalku, seda väiksemad on ettevõtte jaoks palga kogukulud. Iseasi, kas suurte palgaerinevustega süsteem toob kaasa ka avatust. Wahlströmi sõnul on probleemiks, et riigisektoris on palgad avalikustatud, erasektoris aga mitte. Ent just viimases soovivad nooremad töötajad sageli palganumbritest avalikult rääkida.
"Et ei tekiks ebaõigluse tunnet, aitab selge süsteem, mis võimaldab igaühele põhjendada, kuidas tema palk kujuneb," sõnas Wahlström. Ta tõi IKEA näite, kus premeerida on võimalik ka teisiti kui rahaga. "IKEAs pole väga kõrged palgad, ometi on tegu populaarse tööandjaga nii noorte kui ka vanemate seas."
Wahlströmi sõnul on palk õiglane, kui arvestatakse kolme aspekti: töö keerulisust, vastavust turuolukorraga ja töötaja panust. Mida rohkem töötaja panustab, seda rohkem ta palka saab.
Lisaks premeerimissüsteem, kus tuleb vaadata inimeste võimekust, neid õigetele kohtadele saada ja valedest inimestest vabaneda.
Et palku diferentseerida, on vaja selget eesmärki. Eesmärgid juhtide ja töötajate jaoks peaksid Wahlströmi sõnul olema samad. Eesmärke võiks olla kolme liiki: kergelt saavutatavad, raskemini saavutatavad ning saavutamiseks täiesti uusi oskusi nõudvad.
"Kõik ettevõtted peaksid olema suunanud oma tegevuse ettevõtte täiustumisele ning selleks on vaja pidada karjääridialooge töötajatega, anda neile suunad, vahendid ja tööriistad, kuidas eesmärke saavutada," sõnas Wahlström.
Wahlström rõhutas, et palk peab olema alati kompensatsioon tehtud töö eest, mitte elatuskulude ega inflatsiooni katmiseks.
Hetkel kuum
"Tööandja ei pea kompenseerima, kui töötaja tahab Volvot osta - ratsionaalselt mõistetav, ent emotsionaalselt on seda raske töötajale põhjendada," nentis esineja. Kui aga juhil on hea töötajatega hea suhe, polegi summa lõpuks oluline.
Tähtis on, et töötaja tunneb, et teda on märgatud. Head inimesed lähevad harva ära viletsa palga pärast, küll aga halva juhtimise pärast, rääkis Wahlström.
Autor: Tiina Saar
Seotud lood
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Enimloetud
1
4
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele