Kommenteerides Rootsi valitsuse täna
avalikustatud plaani finantsturgude stabiilsuse tagamiseks, ütles Danske Banki
vanemanalüütik Lars Christensen, et see on Balti riikidele hea uudis.
„See ei muuda Balti riikide majanduspilti, kuid vähendab riske,“ ütles Christensen Äripäevale. „Mil määral, seda on veel vara öelda“, sest pakett on alles väga värske, kõik detailid pole selgunud ning praegu ei tea sedagi, kuivõrd Rootsi pangad paketiga kaasa lähevad.
„Üldiselt peaks pakett leevendama finantseerimise olukorda Rootsi pankadele ja nii on see hea uudis ka Balti riikidele,“ ütles Christensen. „See aitab turgude pilti Balti riikidest kindlasti positiivsemaks muuta,“ jätkas ta.
Eesti valitsus ei vaja Christenseni sõnul sarnast kriisipaketti nagu ELi riigid üksteise järel finantsturgude stabiilsuse tagamiseks vastu on võtnud – Rootsi ja Taani valitsuste meetmetega on juba kaetud ka lõviosa Eesti pangandusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Laupäeval Tallinnas reformierakonna
majanduskonverentsil Restart! esinenud Rootsi Riigivõla ameti juht Bo Lundgren,
kellel on täna keskne roll Rootsi finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisel,
soovitas Eestil läbi mõelda kõik võimalikud stsenaariumid, ka kõige hullemad,
isegi kui need teoks ei saa.
Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul
kavatseb Läti Euroopa Liidu riikide eeskujul toetada oma pangandussüsteemi ning
on vajadusel valmis kohalikke panku rekapitaliseerima.
Eesti tervitab Rootsi samme pankade
finantsstabiilsuse tagamisel ja rahandusminister Ivari Padar leiab, et kuna
Eesti pangad kuuluvad Rootsi pankadele, siis see kasvatab kindlustunnet ka
siin.
Swedbank Eesti peadirektori Priit Perensi
sõnul on Rootsi valitsuse täna tutvustatud abinõude pakett kindlasti väga
positiivne kogu Rootsi pangandussektori ja ka Rootsi pankade tütarettevõtetele
ning panga klientidele.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.