Hoiustajatel on praegu pea kõige turvalisem
aeg ning oma raha pangast välja võtta kindlasti ei maksa, tõdesid Arengufondi
nõukogu liige Indrek Neivelt ja Eesti Panga rahapoliitikaosakonna juhataja Ülo
Kaasik.
„Jah mina olen küll nõus, et hoiustajatel pole juba ammu nii vähe riski olnud kui praegu,“ ütles Kaasik ning Neivelt lisas: „Praegu on sisuliselt hoiustajale kõige turvalisem aeg.“
Ta kinnitas, et varem kunagi ei ole hoiused nii kõrgelt tagatud olnud. „Ehk et suvalisest pangast võib võtta nii palju raha välja, kui tahad, ja keskpank annab juurde,“ lisas ta.
Miks ikkagi inimesed raha välja võtavad, selle taga näeb Kaasik emotsioone, näiteks hirm, ning lisas, et viimasel ajal võib palju lugeda, et pankadel on probleemid, mistõttu inimeste hirm on mõistetav. Samas lisas ta, et investeerimise seaduspärasustest lähtudes on mõistlik mitte hoida kõiki mune ühes korvis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaasiku sõnul on pankade kohustuslikud reservid üsna piisavad, umbes 50 või isegi 60 miljardit krooni. Teise asjana tõi ta välja, et kõik analüüsid viitavad sellele, et Eestis tegutsevad pangad, mis kuuluvad rootslastele ja taanlastele, on väga tugevad. Tema sõnul elavad pangad ka suured kahjumid üle, sest puhvrid on suured.
Seotud lood
Ülemiste City juht Gunnar Kobin toob
tänases Postimehe arvamusloos välja mõned nimed, kes kuuluksid tema poolt kokku
pandud ideaalvalitsusse. Peaministriks pakub ta näiteks arengufondi nõukogu
esimeest Indrek Neivelti.
Swedbank kommenteeris aripaev.ee-le, et
peab telefonitsi tehtavaid personaalseid hoiustamispakkumisi tavapäraseks
äritegevuseks, summaks võib olla ka miljon krooni.
Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt
ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et väga vähe reguleeritud
investeerimispanganduse aeg on läbi.
Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku,
mille kohaselt peaks Euroliidu riikide hoiuste garantii aasta jooksul kasvama 50
000 eurolt (782 500 kr) 100 000 eurole (1,5 mln kroonini).
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.