Justiitsministeeriumi andmetel on
kuritegevus üheksa kuu võrdluses eelmise aastaga jäänud samale tasemele, kuid
võrreldes eelmise aastaga on enim tõusnud majanduskuritegude arv.
Majanduskuritegusid on eelmise aasta samast ajas 92% rohkem. „Tõusu taga on eelkõige salakaubaveo ja rahapesuga seotud kuritegude arvu kasv. Salakaubaveo puhul on levinud ravimiameti loata retseptiravimite viimine Eestist Soome ning lubatud koguste ületamine ravimite toomisel Venemaalt Eestisse,“ märkis justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla.
Kogu Eestis registreeriti 9 kuuga 10 000 elaniku kohta 283 kuritegu, Tallinnas oli see näitaja 379. Linnadest oli kuritegude suhtarv kõrgeim Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Maardus. Maakondadest oli kuritegude tase kõrgeim Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal, selgus justiitsministeeriumi kodulehel olevast üheksa kuu kokkuvõttest.
Registreeritud kuritegude üldarv langes Tallinnas võrreldes eelmise aastaga 4%, 9 kuuga registreeriti 15 038 kuritegu, mis on 593 võrra vähem kui aasta tagasi. Kelmuste arv vähenes võrreldes 2007. aastaga 7%. Suure osa 2007. ja 2008. aastal registreeritud kelmustest olid kiirlaenudega seotud juhtumid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti välisministeerium toetab Euroopa
Nõukogu küberkuritegevuse vastast projekti 782 330 krooniga.
Ütlemisi tänasest, 13. detsembri
pressist
Justiitsministeeriumi sõnul pole
majanduskasvu kahanemine Eestis praegu kuritegevust suurendanud, statistika
näitab hoopis kuritegevuse vähenemist.
Eestis ei ole maffiat, vaid näiliselt
korralike ja tuntud ärimeestega segunenud organiseeritud kuritegevus, leiab
Jaanus Rahumägi.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.