Venemaa agressioon Gruusia vastu ning
peaminister Putini avalik hirmutamine gaasi- ja naftatarnete võimaliku
peatamisega Euroopasse on täiesti uude valgusesse seadnud ka Nord Streami
projekti tegeliku olemuse, kirjutab Riigikogu liige Marko Mihkelson oma
ajaveebis.
Õigupoolest on selle projekti julgeolekualastest ohtudest ka varem räägitud, kuid nüüd on need tunduvalt selgepiirilisemad.
Sisuliselt on Nord Stream kujunemas väga tõsiseks julgeolekuohuks mitte üksnes Läänemere äärsetele riikidele - eriti Poolale ja Balti riikidele, vaid ka kogu Euroopale.
Juba praegu viitavad näiteks Nord Streami "töötajate" Gerhard Schröderi kui Paavo Lipponeni geopoliitilised avaldused sellele, mida Venemaa tegelikult läbi Nord Streami projekti taotleb. Selleks on Balti riikide, Poola ja Ukraina isoleerimine ning poliitilise mõjujõu suurendamine Saksamaa ja võimalikult ka Soome üle. Lõpptulemuseks on Euroopa Liidu ühispoliitikate hajusus ja läbikukkumine, hoiatab Mihkelson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa riigiduuma asespiikri sõnul ei
pidurda maailma tabanud finantskriis Nord Streami edasiminekut gaasijuhtme
ehitusel.
Soome võimud ei kavatse praegusel kujul
Nord Streami keskkonnamõjude uuringut Läänemere põhja gaasijuhtme paigaldamiseks
heaks kiita.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.