Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük
vähenes 2008. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 3%,
teatas statistikaamet.
Juulis müüsid jaekaubandusettevõtted 5 miljardi krooni eest jaekaupa. Toidukaupade kauplustes vähenes jaemüük eelmise aasta juuliga võrreldes 1%, tööstuskaupade kauplustes 5%. Kaupade jaemüük vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes enamikul tegevusaladel, v.a postimüük; apteegikaupade ja kosmeetikavahendite müük ning jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes. Nimetatud tegevusaladel kasvas jaemüük vastavalt 13%, 6% ja 1%. Kõige rohkem vähenes jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes (10%) ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (8%).
2008. aasta juuniga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 5,9 miljardit krooni, millest kaupade jaemüük andis 85%. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes 4%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Statistikaameti andmetel vähenes jaemüük
juulis jaekaubandusettevõtetes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3%. Juulikuu
müügilangus oli juunikuu aastasest müügilangusest 4 protsendipunkti võrra
väiksem. Võrreldes eelmise kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük
püsivhindades 3% võrra.
Septembris oli jaekaubandusettevõtete
kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni, mis oli püsivhindades 8% vähem kui aasta
tagasi samal ajal.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.