Esimesel poolaastal üle 20 mln krooni
kahjumit teeninud Q Vara süüdistab makseraskuste tekkimises detailides
urgitsevad tehingupartnerid, teatas ettevõte täna börsile.
Enda hinnangul vajas sadades miljonites kroonides lühiajalist laenu võtnud Q Vara lisaraha eelkõige Terminal No. 11 projekti jätkamiseks ja kuna raha plaanitud ajaks ei tulnud, jäi kinnisvarakontserni kuuluv Q Ehitus alltöövõtjatele võlgu. Q Ehitusele tekkis seetõttu ka maksuvõlg, seisab börsiteates.
Q Vara süüdistab maksehäirete tekkimises tehingupartnereid. Hollandi investoritele kuuluv SIA Jonathan nõustus Riias arendatava Jonathani projekti eest maksma vaid osade kaupa. Viimane osamaks laekub alles pärast ehitusloa saamist.
Q Vara meelehärmiks hakkasid potentsiaalsed investorid urgitsema ka Terminal No. 11 projekti üksikasjades. Juba varakevadel välja kuulutatud tehing HIH Global Invest GmbHga pole siiani lõpule viidud. Võibolla toimub see augustis-septembris, annab Q Vara täna lootust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Möödunud aasta I pooles teenitud ligi 37 miljoni kroonisele kasumile suutis Q Vara tänavu vastu panna vaid 20,3 miljoni kroonise kahjumi. Q Vara sissetulekud kukkusid aastaga 133,7 miljonilt 42,4 miljoni kroonini.
Seotud lood
Vahetult enne aastavahetust kohtult
saneerimiskaitset palunud kinnisvarafirma Q Vara küsib võlakirjainvestoritelt
neljaaastast armuaega ning õigust laene tagasi maksta siis, kui neile
kinnisvara müügist raha laekub.
Q Vara teatas just börsile, et
kinnisvaraettevõte sai tänavu esimese kuue kuuga 41,8 miljoni kroonise
müügikäibe juures 20,3 miljonit krooni kahjumit.
Börsil võlakirju noteerinud Q Vara omanikud
tegid septembris tehingu 15 984 400 aktsiaga. Kokku on kinnisvarakontsernil 19
011 100 aktsiat.
Täna avaldatud majandusaruandele lisatud
audiitori otsus seab lühiajaliste laenude all ägava Q Vara
jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Tapakirves võib kukkuda juba 30. juunil.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.