Newsru.com kirjutas, et Nord Stream AG tegi
kõigi kolme Balti riigi valitsusele ettepaneku merealuse gaasitrassiga ühendatud
gaasihoidla ehitamiseks. Siiani on läbirääkimisi hakanud pidama vaid Läti
valitsus.
Delfi kirjutas viitega Nord Streami aktsionärile BASF, et läbirääkimistes osaleb paraku vaid Läti. Leedu ei vaja alternatiivseid gaasitarneid ja Eesti pool ei võtvat lihtsalt vedu. "Eestlastega ei õnnestunud gaasijuhtme panekus kokku leppida. Nad ei lubanud isegi merepõhja uurida," lisas BASFi juht.
Gaasitoru rajavas firmas Nord Stream on 51%line osalus Gazpromil ning 20%ne osalus nii Saksa firmal E.ON AG kui BASF SE-l. 9% kuulub Hollandi firmale Gasunie NV.
Viiburist algava ning Saksamaale suunduva merealuse gaasijuhtme pikkuseks on kavandatud 1200 kilomeetrit ja läbilaskevõimeks 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa riigiduuma asespiikri sõnul ei
pidurda maailma tabanud finantskriis Nord Streami edasiminekut gaasijuhtme
ehitusel.
Soome võimud ei kavatse praegusel kujul
Nord Streami keskkonnamõjude uuringut Läänemere põhja gaasijuhtme paigaldamiseks
heaks kiita.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.