Rootsis on sel aastal pankrotti läinud enam
ettevõtteid kui mullu.
Kohaliku krediidiinfot pakkuva ettevõtte UC andmetel kasvas juulis pankrottide arv veelgi, seda peamiselt hotelli- ja restoranisektoris ning jaekaubanduses ja ehituses, kirjutas e24.se.
Kokku pankrotistus juulis 349 ettevõtet ehk 3% enam kui mullu juulis.
"Nii hotelli- ja restoranisektoris kui ka kogu jaekaubanduses oli enne juulit näha, et pankrotte esines selgelt vähem kui varem. On võimalik, et negatiivsed majanduskeskkonna signaalid on nüüd reaalselt vähenenud tarbimiseni viinud, mis annab otseselt hoobi just nende sektorite ettevõtetele,“ märkis UC esindaja Fredrik Polland.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Hansapank Eesti juht Priit Perens ütles
aripaev.ee-le, et kui laenud oleks välja antud kroonides, kergendaks
devalveerimine laenukoormat, kuna aga laenud on eurodes, pankrotistaks
devalveerimine Eesti majanduse.
Rootsi konjunktuuriinstituudi andmetel on
nüüd riik ametlikult madalkonjunktuuris, kuna sealsete majapidamiste ja
ettevõtete kindlustundeindikaator näitab negatiivset tulemust.
Spetsialistide hinnangul võtavad laenud
Eesti elaniku keskmisest palgast enda alla tervelt 40%. Pole siis imestada, et
jahenevas majanduskeskkonnas ei kiirusta inimesed endale uusi pangalaene
kaela võtma.
Rootsi majanduskasvult on oodata
pidurdumist, prognoosib SEB oma uues aruandes. Helgemaks muudab olukorra järsult
alanev baasintressimäär.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.