Spetsialistide hinnangul võtavad laenud
Eesti elaniku keskmisest palgast enda alla tervelt 40%. Pole siis imestada, et
jahenevas majanduskeskkonnas ei kiirusta inimesed endale uusi pangalaene
kaela võtma.
Kui uskuda spetsialistide juttu, et Eesti elanikud maksavad ligi 40% igakuisest keskmisest sissetulekust erinevate laenude katteks, siis pole midagi imestada, et praeguses ebasoodsas majandussituatsioonis ei kibele inimesed pankadest laene võtma, kirjutas dv.ee
Mõni aeg tagasi kirjutas Äripäev, et sarnases majandusolukorras nagu praegu, kippusid rootslased vaatamata kasvanud intressidele rohkem laenu võtma kui eestlased praegu.
Krediidipanga kommunikatsiooni juhi Erle Rudi sõnul tuleneb see siiski peamiselt kahest asjaolust. “Keskmise laenumakse osakaal keskmisest palgast on Eestis jätkuvalt oluliselt kõrgem kui Rootsis. Eestis moodustab laenumakse hinnanguliselt ca 40% , Rootsis 20% netosissetulekust ning inimeste osakaal, kes saavad ka üksi eluaseme laenu võtta on suurem,” tõi ta välja erinevuse eestlaste ja rootslaste olukorra vahel. Teiseks põhjuseks toob Rudi, et sarnaselt Eestile ei ole olnud Rootsis hiljuti kinnisvarabuumi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nordea Panga krediidijuhi Ivar Kallaste sõnul ei ole kahe riigi eluasemelaenude statistikaandmed omavahel hästi võrreldavad, sest kahe riigi majanduskeskkonnad on väga erinevad. ”Sarnaselt teiste Põhjamaadega on Rootsi kõrge ekspordivõimega ja väga stabiilse majanduskeskkonnaga riik. Rootsis on majanduse languse- ja tõusutsüklid laugemad ning tulud firmade ja eraisikute tasandil stabiilsemad, siis julgevad inimesed teha laenuotsuseid palju kindlamalt,” põhjendas Kallaste kahe riigi vahelist erinevust. Kallase sõnul võib aga Eestis ette tulla järsemaid turgude langusega seotud sissetulekute ja tulude muutusi, mis sunnib inimesi laenuotsuse tegemisel ettevaatlikumad olla.
Seotud lood
Eesti suurim kiirlaenupakkuja SMS Laen
sõlmis koostööleppe Eesti Postiga, mis teeb võimalikuks kiirlaenutaotlejate
tuvastamise postkontorites üle Eesti, teatas SMS Laen.
Rootsis on sel aastal pankrotti läinud enam
ettevõtteid kui mullu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini