Rahvaliidu endine esimees ja
keskkonnaminister Villu Reiljan ütles, et kavatseb ajalehe Äripäev laimu ja
valeinformatsiooni levitamise eest kohtusse kaevata.
Villu Reiljan ütles ERR Uudistele, et Äripäeva artiklis kirjutatu on asjatundmatu vale levitamine. "Peale vale ja faktide moonutamise seal muud midagi ei ole. On üritatud teha eimillestki midagi," ütles Reiljan.
Ühtlasi kinnitas ta, et kavatseb Äripäeva artikli pärast kohtusse kaevata.
Äripäev kirjutas oma 25. juuli artiklis "Reiljan soosis oma advokaadi kalaäri", et endise keskkonnaministri Villu Reiljani advokaat Tarmo Sild juhib kalafirmasid, mis hoolimata röövpüügist said Rahvaliidu ministeeriumitelt suurema osa rahvusvahelistest kalapüügilubadest ja miljonites eurotoetusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Endise keskkonnaministri Villu Reiljani
ihuadvokaat Tarmo Sild juhib aastaid kalafirmasid, mis on rahvusvahelisest
röövpüügist hoolimata saanud rahvaliidu ministeeriumitelt suurema osa
rahvusvahelistest kalapüügilubadest ja miljonites eurotoetusi.
Rahvaliit teatab, et 25. juulil Äripäevas
avaldatud artiklis „Reiljan soosis oma advokaadi kalaäri” esitatud andmed on
ebaõiged ja eksitavad. Erakonna väitel esitab artikkel alusetud
korruptsioonikahtlustused ning ei arvesta õigusaktidega, mis on aluseks
kalapüügivõimaluste jaotamisel.
Peagi korruptsioonisüüdistustega kohtu alla
astuva endise keskkonnaministri Villu Reiljani hinnangul võib kahes Äripäeva
numbris ilmunud lugude taga näha poliitilist tellimustööd.
Sarnaselt Ain Hanschmidti advokaadi
Tallinki aktsionäriks saamisega soetas Villu Reiljani advokaat Tarmo Sild 90
korda turuhinnast odavamalt väikeosaluse kiviplokiäris Ecorock, mis sai Reiljani
valitsemise ajal kümme miljonit krooni toetust keskkonnainvesteeringute
keskusest.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.