Siseminister Jüri Pihl peab
tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteoks, mille mõjud ei ole nii süütud, kui
esmapilgul paista võib, ja võib olla ohuks innovaatilisele majandusele.
"Ebaterve konkurents ja saamata jäänud tulud ohustavad paraku just neid ettevõtteid, kes tegelevad arendustööga ja loovad uusi väärtusi," ütles Pihl. "Juhul kui soovime Eestis luua innovaatilise ja kõrget lisandväärtust tootva majanduskeskkonna, tuleb nii riigil kui ka õiguskaitseorganitel ausa konkurentsi tagamisse tõsiselt panustada."
Minister ütles tänasel tarkvarapiraatluse konverentsil, et siseturvalisuse üks prioriteete on majanduskeskkonna stabiilisuse tagamine, ausa konkurentsi tagamine ja majanduskuritegude ärahoidmine.
„Tarkvarapiraatlus on infoajastu kuritegu, mille mõjud ei ole nii süütud, kui esmapilgul paista võib. See seab ohtu IT-arendajad, kes seisavad innovaatilise ja lisandväärtust loova keskkonna eest, see on ebaaus konkurents. See on majanduslikus mõttes IT-potentsiaali rikkumine, mis võib tähendada arendajatele väiksemat tulu ja seega ka vähem huvi tegeleda,“ sõnas Pihl, lisades, et kümne aasta jooksul, mil probleemiga on tegeldud, on olukord paremuse suunas liikunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pihl hoiatas ka piraattarkvaraga kaasas käivate ohtude eest. "Turvaaugud, illegaalse tegevusega tegelevad programmid, identiteedivargused, arvuti muutumine kurjategijate tööriistaks. Legaalne tarkvara on oluliselt parem," sõnas minister.
Seotud lood
Täna tutvustaud BSA (Business Software
Alliance) uuringust selgus, et aastaga on piraattarkvara osakkaal kasvanud
maailmas 3%, ulatudes nüüd 38%ni.
Uuringufirma IDC andmetel oli
Eestis eelmisel aastal litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti,
mis on 1% vähem kui 2006. aastal, aga siiski 13% võrra rohkem kui maailmas
keskmiselt.
Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutust
uurinud Faktum-Ariko esindaja Veiko Paalandi sõnul peavad umbes
pooled küsitlustest legaalset tarkvara liiga kalliks. Piraattarkvara
kasutab üle poole elanikkonnast.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.