Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid
lükkasid tagasi töölepinguseaduse eelnõu, nõudes sinna perede paremat
kaits shy;mist tagavaid punkte.
IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul räägivad nad nende inimeste eest, keda tööandjad ei esinda., kirjutas Postimees. «Me räägime noortest peredest, rasedatest, väikelaste kasvatajatest. Nende olukord halveneb ja seda tuleb muuta,» lausus ta.
Tsahkna sõnul edastas IRL oma seisukohad erakonnakaaslasest põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri kaudu reformierakondlasest sotsiaalministrile Maret Maripuule, kirjas loetles IRL oma vastuargumendid üles kokku kuuel leheküljel 18 eri punktis, millest osa puudutasid töölepinguseaduse sõnastust, teised aga väljendasid vastuseisu väikelastega perede ja rasedate sotsiaalsete garantiide vähendamisele.
Ka IRLi liikme Jaak Aaviksoo juhitav kaitseministeerium saatis eile teate töölepinguseaduse mittekooskõlastamisest, kusjuures selle põhjendused olid põllumajandusministeeriumi omadega mõnes küsimuses peaaegu sõna-sõnalt samad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti transpordi ja teetöötajate
ametiühingu esimees Peep Peterson ütles, et uue töölepingu seaduse eelnõus
on kuus punkti, mis jäid kripeldama.
Standardi tegevjuht Enn Veskimägi ütles, et
uus töölepinguseadus soodustab väikeettevõtteid, julgustab ausat suhtumist ja
vähendab ümbrikupalkade maksmist.
Valitsus kiitis täna heaks töölepingu
seaduse eelnõu, mille läbiv põhimõte on turvaline paindlikkus nii töötajale kui
tööandjale.
IRLi parlamendisaadik Ott Lumi ütles täna
töölepinguseaduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et uues töölepinguseaduses pole
mõtet näha Eesti majanduse päästeinglit, kuid siiski on tegemist olulise
riigipoolse signaaliga sellest, et majandusseisaku kiiremaks ületamiseks ollakse
valmis tegema reaalseid algatusi.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.