Rohkem kui kahe ja poole tuhande elanikuga
Kilingi-Nõmme linnas Hansapanga kontori sulgemine tekitab piirkonnas ärevust,
sest panka võrdlevad kohalikud elu tuiksoonega, mille läbilõikamine ei ole nende
arvates põhjendatud.
“Kõige kurvem külg on see, et ettevõtjatel ei ole võimalik sularaha arvele panna,” ütles Kilingi-Nõmme majandusühistu juhataja Peep Kaljuste Pärnu Postimehele.
Kaljuste arvates ei ole SEBi postipank ega septembrist lubatav Hansapanga pangabuss Kilingi-Nõmmes lahendus, sest piirkonnale tuleb mõelda laiemalt.
“Valdade liitumisega moodustunud Saarde vald on riigis suuruselt neljas, ligi 5000 elanikku, jätta need elanikud pangakontori teenusteta – konsultatsioonid, lepingud, maksed, sularaha arveldused ja nii edasi – on äärmiselt vastutustundetu,” kinnitas Saarde vallavanem Kalle Song.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kilingi-Nõmme on Saarde valla keskus, kuhu asjaajamised toovad kohalikke tihedasti. Kui juhtub, et sularahaautomaat (neid on kaks: üks SEBi, teine Hansapanga oma) tõrgub, ei jää üle muud tarkust kui sõita septembrist lähimasse pangakontorisse 50 kilomeetri kaugusele.
Hansapanga Lääne regiooni tegevdirektor Mihkel Roosme kinnitab, et kohalikud, kes soovivad ajada rahaasju pangakontoris, saavad seda teha pangabussis, mis tuleb Kilingi-Nõmme septembrist kaks korda kuus reedeti.
Seotud lood
Hansapanga jaepanga uus juht Ulla Ilisson
ütles pressilõunal panganduse muutumisest rääkides, et kui 2007. aastal
moodustas pangakontorite kasutamine 5% siis 2011. aastaks langeb see vähemalt
ühe protsendi.
Premia Külmhoone juhatuse esimees Kuldar
Leis vastas aripaev.ee päevaküsimusele, kas olete kaalunud pangavahetust, et on
lojaalne oma kodupangale.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.