Hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte Paroc
juht Kalev Kõnn usub, et pronksiööst alates on eestlaste ja venelaste vahelised
suhted läinud teravamaks.
„Ma arvan, et küllap on suhted muutunud teravamaks,“ märkis Kõnn, “aga pinged on kuidagi peidus ja kalevi alla läinud.“
Kõnni sõnul on integratsioon lihtsalt moesõna, millest on tore rääkida. Tegelikult aga pole asjad paremuse poole läinud. Pronksiööst rääkides ütles ta, et sündmus võttis Eestilt usalduskrediiti maha, seda nii venelaste, kogu Euroopa kui ka muu maailma silmis.
Peaminister Andrus Ansipi otsust aasta eest pronkssõdur uude kohta viia kommenteeris Kõnn järgmiselt: „Ajastus oli vale. Seda oleks pidanud juba palju varem teha või siis oleks pidanud tegu pikemalt ja rahulikumalt selgitada. Praegu aga oli tegu vaid poliitilise populismiga.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aripaev.ee küsis Kõnnilt päevaküsimuse „Kuidas on eestlaste ja venelaste suhted viimase aasta jooksul muutunud?“.
Seotud lood
CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaiu sõnul
on pronksöö tähtpäev sama hea kuupäev kui 1. aprill või näiteks sõbrapäev.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise
nõukogu esimees Toomas Vitsut ütles, et mullused aprillisündmused on eestlaste
ja venelaste suhetele jälje jätnud.
Äripäeva TOPi järgi suurima käibega
transpordifirma Allando Trailways AS-i juhatuse liige Vahur Oja ütles
aripaev.ee-le, et pronksöö tõttu Eestile tekkinud 7 miljardiline kahju on
liiga suur ning ei õigusta ennast.
Aasta eest pronksiööl märatsenute
sissetambitud kaupluste omanikud Tallinnas Pärnu maanteel kiruvad riigi
saamatust. Paar poodi on jäänud suletuks siiani.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.