Maksu- ja tolliameti andmeil laekus
käesoleval aasta esimese kolme kuuga riigikassasse pea 19 miljardi krooni
eest makse.
Käesoleva aasta 31. märtsi seisuga laekus riigile maksude näol 18,39 miljardit krooni. Eelmise aasta samal perioodil laekus riigile aga 11,1 % vähem ehk 16,5 miljardit krooni.
Käesoleval aastal on käibemaksu näol riigieelarvesse kavandatud ligi 26 miljardit krooni. Esimese kolme kuuga on käibemaksuna laekunud ligi 5 miljardit krooni. Märtsis laekus eelarvesse 1,47 miljardit krooni.
Eelmisel aastal laekus riigi eelarvesse käibemaksu näol 20, 6 miljardit krooni. Võrreldes käesoleva aasta märtsiga laekus käibemaksu sel aastal riigieelarvesse 5,1% vähem kui mullu märtsis. Eelmise aasta märtsis laekus eelarvesse 1,55 miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sotsiaalmaksuna on sel aastal kavandatud laekumisi summas 32,9 miljardit krooni. Mullu laekus sotsiaalmaksuna riigieelarvesse 24,7 miljardit krooni. Aktsiiside näol laekus eelmisel aastal eelarvesse 7,3 miljardit krooni, millest 2,1 miljardit tuli alkoholiaktsiisist ja 3,9 miljardit kütuseaktsiisist. Käesoleval aastal loodetakse aktsiisimaksudest 10,4 miljardi suuruses laekumisi, millest alkoholiaktsiis moodustab 2,8 miljardit ning kütuseaktsiis 5,8 miljardit krooni.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip selgitas tänases
riigikogu infotunnis, et märtsis oli käibemaksu laekumine oodatust väiksem ning
see on tingitud eelkõige kinnisvarasektorist mittelaekuva käibemaksuga
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.